Miks Boheem tegelikult Sitapea on

Kui kõik hästi läheb, kolime sel laupäeval oma uude koju. Usutavasti läheb kõik hästi ehkki kollavestid ähvardavad proteste jätkata ning see võib meie plaanidesse teatavaid auke lüüa. Näiteks ei pruugi Huberts kolimisautoga normaalsel ajal kohale jõuda. Mu sakslastest tuttavatest, kes end kaste kandma pakkusid, rääkimata. Loodame aga parimat.

Miks me siis kolime? Põhjuseid on tegelikult mitu, aga lõplikult sundis meid lahkuma see, et me üürileandja on… noh, see asi, mis sõnaga kunn riimub. Ei, mitte nunn või lunn.

Meie hädad said alguse jaanuaris, kui ühel kenal päeval märkasin ma, et külalistetoa laest tilgub vett. Korjasin kiiresti oma seinale riputatud kaardid kokku ning informeerisime asjast Boheemi. Selgus, et korsten, mis tegelikult üldse kasutuses pole ja mitte šaht just selle seina taga on, on murenenud ning vihma ladiseb sealt sisse. Vihma kallas ja kallas, seega leppisime kokku, et katsume hakkama saada, kuniks ilm kuivemaks jääb ja korsten ära kuivab, sest siis on parandamisel rohkem mõtet. Panime põrandale kaltsud ja ämbri, ühel hetkel puuris N. lakke ka augu, et vesi paremini välja voolata saaks ning jäime kuiva ilma ootama.

Märtsis hakkas vihm lõpuks järele jääma ja Boheem lubas, et aprillis saab kõik tehtud. Aprillis tegi ta vist tõepoolest korda korstna ning kandis sisse uue laminaadi, kuid kadus siis kümneks päevaks Itaaliasse rattaga sõitma. Ma olin sellest küllaltki häiritud, aga otsustasime sõbralikku joont jätkata. Aprilli lõpus külla tulnud sõber magas kontorisse lohistatud madratsil, sest külalistetuba oli rõske ja haises nõe järele.

Mai alguses käisin mina Eestis ja tagasi tulles polnud muidugi midagi tegema hakatud. Uurisime siis Boheemilt, et mis värk on ja ta vabandas ette ja taha, nentis, et ta on sitapea (noh, ta kasutas küll sõna asshole), aga et kohe, kui suur pidu peetud saab, hakkab ta kohe järgmisel päeval pihta ning  teeb kõik kiiresti korda. Kui ta kord tegema hakkab, teeb ta asju kiiresti, väitis ta.

Suur pidu oli Piraadi kordussünnipäev ja selle nimel parandati basseini ning vuntsiti aeda. Bassein tuli muidugi ka täis lasta ja selle nimel avati kõik kraanid. Juhtumisi tähendas see seda, et meil läks vesi ära. Mina vihastasin ja hüppasin peale Piraadile, kes muidugi milleski süüdi ei olnud, aga kes paraku mu teele esimesena ette jäi. Mis mõttes te võtate meilt ettehoiatamata vee ära!? Mul pesumasin ja nõudepesumasin käivad!

Peo ajaks bassein vett täis ei saanud ja ega seda keegi kasutada ka soovinud.

Päev pärast pidu ei hakanud muidugi keegi remonti tegema ja ega me seda eeldanudki. Möödus ka esmaspäev, mille käigus ei juhtunud midagi ning mina hakkasin juba küllaltki närviliseks muutuma, sest mu vanemad olid kolme nädala pärast külla tulemas ning Sipsiku saabumiseni polnud ka just ülemäära palju aega. N. kirjutas Boheemile e-kirja (loo esimene moraal: fikseeri alati kõik kirjalikult), kus nõudis aru ja viitas, et me maksame jaanuarist saadik toa eest, mida me kasutada ei saa (olgu, aprillist alates maksime üüri vähem). Boheem vastas, et ole mureta, kõik saab juuni lõpuks valmis. N. kostis, et see ei sobi mitte, sest tema lendab 20. juunil ära ning minu vanemad tulevad 21., aga enne seda peab keegi toa ära koristama ja mööbli sisse kandma ning seda ei tee kohe kindlasti mitte 8. kuud rase naine.

8. kuud rase naine vihastas, kirjutas ka e-kirja, kraapis sellest toimetamise käigus ebaviisakused maha ja saatis teele. Kirjas fikseerisin kõik ta senised katmata lubadused ja nõudsin, et remont 10 päevaga tehtud saaks. Vastuse sain ma ka. Ma olin parasjagu CERNis, lobisesin tuttavaga ja ootasin kunstiteraapia algust. Vaatasin korraks e-posti ja seal oli vastus mu kirjale. “Su suhtumine ei sobi mulle. Tõmba vaiksemaks või ma ei tee seal korteris midagi!” Vaatasin seda kirja jahmunult ja saatsin N.-ile sõnumi: “Kas hakkan meile uut kodu otsima?” N. kostis: “Võib-olla.” Kahtlaselt emotsioonitu, mõtlesin ma.

Mina emotsioonitu ei olnud. Juhtumisi olin kunstiteraapias üksi, seega sain oma tundeid välja lasta ja vihast nutta. Polegi vist varem puhtalt vihast nutnud, aga rasedus teeb sinuga imelisi asju.

Samal päeval hakkas Boheem remonti tegema ka. Ülima aeglusega. Ja pole ma veel näinud inimest, kes remonti tehes selliselt lagastada suudaks. Oh seda “õnne”, et remonditav tuba teisel korrusel oli ja seega me iga päev treppi ja põrandaid pesema pidasime.

Loo teine moraal: alati ei tasu hea inimene olla ega eeldada, et senini meeldivalt käitunud inimene seda probleemide ilmnedes ka tegelikult on.

Kodus sõime õhtust ja arutasime asja. N. arvas, et mis me ikka kolima hakkame kohe, et titt tulekul ja kannataks uue aastani ära. Mina kostsin, et olukorda arvestades mina siin elada ei taha, sest see paik on muutunud ebameeldivaks ja ma ei soovi Boheemiga isegi samal ajal aias viibida. N. arvas, et ehk ma saan sellest ajapikku üle. Mina küsisin: “Sa ta kirja ei lugenud või?” N. küsis seepeale ettevaatlikult: “Mis kirja?” Selgus, et see meeldiv kiri oli vaid mulle saadetud, seega ma tutvustasin talle kirja sisu. Järgmisel hommikul, kui ma arvuti avasin, oli mu Skype’i aknas kaks linki üüritavale kinnisvarale.

Kahest leitud kinnisvarast oli üks juba võetud, aga teine oli imeline. Vannituba oli nii ilus, et koliks kas või ainult selle pärast ja aknast avanes vaade Alpidele. Üks tuba võinuks rohkem olla, aga muus osas väga lahe koht. Vabanes alles 1. septembril, aga me olime valmis ootama. Ja siis algas saaga, sest Prantsusmaal meil lihtsalt ei vea.

Saagast kirjutan ma homme, aga teid kindlasti huvitab, mis remondist sai. 19. juunil oli tuba veel lagane ja panemata olid mõned liistud. N. korjas tööriistad ühte hunnikusse ja koristas toa ära. Liistud pandi paika kas 20. või 21. juunil ning kui mu vanemad 21. juunil lõpuks maandusid (aitäh, Paavst!), lasin neil veidi hinge tõmmata ning pistsin siis isale akutrelli kätte ja käskisin voodi juppideks võtta. Ja seejärel voodi alumisel korrusele kanda ja uuesti kokku panna.

Remondi kvaliteet on naeruväärne. Ta tõmbas maha rikutud kipsi, asendas selle küllaltki lohakalt ning ei suvatsenud kuivanud pahtlit enne värvimist lihvidagi. Rääkimata sellest, et ta värvis ära vaid selle ühe seina ja osa lage, aga mitte tervet tuba ning paigaldatud laminaat nõtkub ja krigiseb mitmes kohas. Näiteks vannitoa ukse ees, seega kui laps magab, tuleb vannituppa sisuliselt hüpata, et laps üles ei ärkaks. Lisaks on tunda, kuidas seinast tuleb nõe haisu. Eriti nüüd, kui ilm sombune on.

Me muidugi vahel naljatame, et võiks mingi ilgema käki talle keerata. Näiteks vee nädalaks jooksma jätta (me tegime lepingu lõpetamise 8. detsembriga, et meil aega kolida oleks) või aeda paar kotti soola puistada. N.: “Kuule, mis taim see oligi, millest te Eestis lahti saada üritate?” Mina: “Karuputk?” N.: “See jah, selle seemneid ei saa kusagilt?”

Kaks päeva veel ja me kolime. Loodetavasti läheb sel korral paremini.

Advertisements

3 comments

  1. reet

    Oh heldus. Vaesed teie, nõehais on jõle asi. Hoian teile kolimiseks pöialt. Soolapuistamine tundub natuke nagu julm, sest taimed pole ju milleski süüdi, ja karuputk pidavat hirmus elujõuline olema, äkki külvab ennast Sipsiku tulevase lasteaia õuele ka või… aga ma vist topiks kuhugi põrandaliistu vahele mõne värske räime või midagi taolist.
    Kas Sa oled lugenud Peter Mayle’i suurepärast raamatut “Aasta Provence’is”? Selles või selle järjes on kirjeldatud autori kogemusi prantsuse ehitusmeestega, see sarnaneb üsnagi Boheem käitumisega. Äkki see on neil miski kultuuritraditsioon või midagi, et ehitades tuleb maksimaalselt lagastada ka…

    • Rohelohe

      Ma olin ka soolapuistamise vastu, sest ega taimed süüdi pole, et nad sellise tõpra aias kasvavad. No ja tegelikult ei kavatse me siin midagi korraldada. Värske räim põrandaliistu vahel on samas päris tore mõte :)

      Peter Mayle’i raamatut ja selle järge olen lugenud ning seda lugedes korduvalt äratundmisrõõmust ja -ahastusest naernud-nutnud. Boheem on, saadanas, üldse šveitslane ja veel saksakeelne ka. Ootaks temalt natuke paremat käitumist, aga ehk on pikad Prantsusmaal ja mujal elatud aastad ta ära rikkunud. Või ta ongi alati sitapea olnud. Ka võimalus.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s