Pelmeenid siis

Jätsin N.-i Sipsikuga koju ja sõitsin mööda külavaheteid Péroni. Keerasin ringteelt poe poole ja ropendasin veidi. Tee, mis poe juurde viib, oli muidugi suure rehvikuhjaga blokeeritud ning kollastes vestides inimesed jõid seal kuuma jooki ja sõid ilmselt küpsiseid. Teeääred olid pargitud autosid täis, millest osa kuulusid ilmselt protestijatele ning osa inimestele, kes üle välja poodi lippasid. Mina vandusin veel veidi, autot ringi keerata muidugi ei saanud, aga nihverdasin end kuidagi maanteele (täiesti tühi) ja sõitsin koju tagasi.

Bensiin ei ole siin riigis nii üüratult kallis. Ta on umbes sama hinnaga, mis mujalgi (Itaalia jätame kõrvale, seal on ajaloolise tobeduse tõttu bensiin ropult kallis*) ning palkade-hindade suhet arvestades peaksid hoopis eestlased protestima. Prantslased võiks näiteks hoopiski natuke uuemad ja efektiivsemad autod osta, sest maanteel kohtab tossavaid 20+ aastat vanu diisleid häirivalt sageli. Kuidas nemad küll tehnilisest kontrollist läbi saavad, ei mahu mulle pähe.

* 1935. aastal lisati bensiinihinnale maks, mille abil Mussolini oma Abessiinia sõjategevusi finantseeris. Sõda sai läbi, maks jäi. Aastate jooksul on selliseid makse juurde tekitatud (ühtegi pole vist eales maha võetud) ning selle 2016. aastal ilmunud artikli kohaselt on neid hetkel kokku 17.

Advertisements

5 comments

  1. Britt

    Päris ausalt – igaüks, kelle armatuurlaual ma seda kuramuse kollast vesti näen, kaotab minu silmis automaatselt igasuguse väärikuse. :D

    Me õnneks ei kasuta nagunii autot eriti tihti ja laupäeval ei läinud ka vaja, aga oli ikka totter neid pilte vaadata küll, kuidas keset teed tehti lõket ja joodi õlut.

    Eriti kahju on naisest, kes ühe pensionäri tappis. Jah, mõistagi on mul sellest pensionärist ka kahju, aga kui sa ikka seisad keset sõiduteed, siis sa peaksid mõistma, et pole just kõige ohutum tegevus.

    Ma ei kujuta ette seda olukorda, kus sa kiirustad oma lapsega haiglasse ja sa lihtsalt ei pääse abini, sest inimesed seisavad sul ees ega lase sind läbi ka siis kui olukorda seletad. Sul on haige laps autos ja autot hakatakse vägivaldselt taguma, karjuma. Pole ime, et ta paanikasse sattus. Kahjuks oli selle paanika hinnaks üks inimelu, aga no ausõna – seda oleks ju vältida saanud.

    Üks viimase aja idiootsemaid proteste siin. Ja eriti kaunis on, et nad jätkavad täie rauaga. Meil oli eile ka veel kõik blokeeritud ja mõned kohad tänagi.

    • Rohelohe

      Meil on õnneks täna rahulik, sest kõik teed, kus mina liikusin, olid täiesti vabad, aga ma lugesin jah, et mõnes kohas otsustati oma tegevust pikendada. Võiksid tööle minna ja kasulikud olla, ütleks ma kurja põhjamaalasena.

      Tollest naisest on mul ka kahju, sest ma kujutan ette, kui jube tal olla võis ja mis tunded teda praegu valdavad. Me N.-iga isegi arutasime, et mis saab näiteks kiirabidest? Meil oli suur ringtee kinni (ma küll ei tea, kas ka rehvidega blokeeritud), ilmselt oli seal hiiglaslik ummik. Mis siis kui kiirabil on vaja läbi pääseda? Kiirabiauto ei ole džiip, mis off roadi teha suudaks.

      • Britt

        Jep, see oli ka minu peamine küsimus. Ma lugesin neid erinevaid reportaaže päris palju. Mõndade linnade korraldajad ütlesid, et mitte keegi ei saa läbi, olgu valitsusele õppetunniks (ok…) ja mõned, et päästetöötajad saavad kõik läbi.

        Mind jäi häirima veel üks aspekt. Kaubaautod. Pühapäeviti on neil keelatud sõita, aga mingil kategoorial on laupäeviti ju lubatud. Ei? Ning hilinemise puhul ootab neid päris kopsakas trahv, mida enda taskust maksta.

        See blokeeris samamoodi ju ka neid. Inimlik aspekt täiesti olematu.

        Üleüldiselt ei näe ma seda mingi õppetunnina valitsusele. Hoopis näen, kuidas kari jobusid otsustas kaasmaalastele närvidele käia. Väga ruttu hakkasid ju liikuma üleskutsed sel päeval külastada hoopis kohalikke kaupmehi, mitte toetada suuri toidupoekette jnejne. Muidugi tuli mingi rahaline kahju, aga teistele jälle ka kasu.

        Sorri, see teema ajab mind ilmselgelt liiga palju närvi. :D

      • Rohelohe

        Huvitav küll, kuidas see valitsusele õppetunniks on, kui keegi seepärast ära sureb, et mingid inimesed on otsustanud tänavad blokeerida? Oleks alles iroonia, kui protestikorraldaja ise oleks kiiret abi vajanud ja seda mitte saanud.

        Kaubaautode keeldudest ma ei tea, aga mu isa (logistik) mainis küll, et novembrikuine Prantsusmaa on iga logistiku õudusunenägu, sest november, see on ju protestikuu.

        Mind tegelikult huvitaks, mida näiteks sinu pere ja sõpruskond üleüldiselt streikidest ja protestidest arvab? On see midagi, mis on nende jaoks mõistlik demokraatia väljendus või kultuuri osa või mõttetus? Kas arvamus erineks siis, kui protest oleks millegi nimel, mis neid ka puudutaks (nt oled raudtee töötaja, seega raudtee streik ja selle nõudmised sind puudutavad)?

      • Britt

        Mind ümbritsevad inimesed ei arva streikidest kõige paremini. Just seetõttu, et enamasti ei saavutata nendega midagi. Ainult häiritakse neid, kes pole asjaga isegi seotud.

        Ei ole seda muutnud ka streigid asjade osas, mis neid puudutavad. Näiteks on mu lähiringkonnas mitu inimest, kes on haridusvaldkonnaga seotud ja selles on streigid väga sagedased.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s