Briti soovil…

Britt avaldas soovi näha meie mängukaarest pilti. Aga palun:

m2ngukaar.jpg

Ta on veidi kipakas, sest N.-il polnud väga aega sellega tegeleda ning mina oma naiivsuses arvasin, et vahet pole, kui puuriotsik väiksem kui ümara kepi läbimõõt on – vestab noaga parajaks. N. vandus kurja, kui seda tegema pidi. Ah et miks N.-il aega ei olnud? Ta pidi organiseerima erinevaid asju Arheoloogi ja Šokohooliku pulmaks, kus ta isameheks oli. Mina ei saanud pulma minna, sest ükski lennufirma ei võta nii rasedat naist enam pardale – sõprade pulm oli 23.06, minu tähtaeg 24.07. Olevat üliäge pulm olnud, aga see selleks.

Kaare küljes ripuvad hetkel üks jõulukaunistus Bulgaariast, minu tehtud joogikõrtest vidin, sõprade kingitud siil ja kunagi šokolaadi sisaldanud metallkera. No ja rebane ka. Rebane tuli ka sõpradelt ja enamasti seal ei ripu. Asjad on valitud täiesti suvaliselt ning mingit sügavat põhimõtet seal taga pole – mida kapist leidsin ja sobivat tundus, läks, sest ausalt öeldes on tittedel suhteliselt ükskõik, mis seal ripub. Peaasi, et midagi ripub.

Tekike on muide Lapibutiigist. Mul on kuri soov neilt Kihnu kangaga voodikate tellida, aga selle transport võib veidi keeruline olla. Pagasisse vist enam ei pressi. Või no pressiks, kui muid asju mitte pagasisse panna, aga mul on Eestist tulles kott alati pilgeni täis.

Too kena Fjällräveni kott on aga minu ustav kaaslane järgnevaks aastaks-kaheks, sest mina raskeid õlakotte kanda ei saa (skolioos!), seega vajasin ma stiilset seljakotti, kuhu vajalik tavaar ära mahutada. Väga palju kraami ma kaasas ei kanna, aga mõned asjad peavad titega ringi liikudes ilmselgelt kaasas olema. Mu ainus kriitika sellele kotile on ta rihmad, mis paljastele õlgadele sisse soonivad. Muidu väga mugav ja loodetavasti vastupidav. Kes teab, ehk saab sellest kunagi Sipsiku esimene matkakott.

Advertisements

6 comments

  1. Britt

    Täiega äge ju! Ja mul muidugi selles mõttes hea meel, et kui sa ta valmis said, siis järelikult on mu õpetused aeg-ajalt siiski järgitavad. :D Mulle endale tundub alati, et ma suudan ka kõige lihtsamad asjad maru keeruliseks seletada.

    Seljakott on lahe! Mulle ka meeldib, aga endale tahaks ühe prantsuse firma vegan seljakotti. Nii ilus ja kontseptsioon meeldib, aga miskipärast ei ole taskud veel nii raha täis, et välja kukuks.

    Ok, valetan, ükskord oli püksitaskus auk ja siis pudenes sente välja küll.. :D

    • Rohelohe

      Irw :D

      Aga mis firmast ja kotist jutt käib? Mul tekkis kohe huvi. Ma algselt kaalusin eestlaste von Baeri kotti, aga see pole ikka päris minu stiil ja suurused ka ei sobinud.

  2. h

    Kui lapibutiigist tellimine on enne 10ndat oktoobrit võimalik, siis anonüümne lugeja h liigub autoga Eestist Genfi.

    • Rohelohe

      Ma hakkasin selle ja Briti kommentaari peale aga mõtlema, et mida õigupoolest veganmood tähendab. Õigemini ma tean, mis see on – null loomset – aga mis mind mõtisklema paneb, on selle kerge n-ö veganpesuline maik. Täpselt nii, nagu öko sildi all müüdavad asjad kipuvad tunduvalt kallimad olema, on seda ka vegan tooted (need mittesöödavad) ehkki mõneti võiks ju viidata, et on’s seal vahet, kas veganmärgisega 200-eurone king või kunstnahast suvaline? Olgu, suurem osa veganbrände on ilmselt tillukesed veel ja seega on sageli asjad ehk käsitööna valminud ning nad ilmselt pööravad enam tähelepanu ka muudele tööstuseetika aspektidele, aga ikkagi – miks veganmood olemas on? Saab ju väga lihtsalt silte lugedes siidist, villast ja nahast hoiduda?

      Märss on aga vahva. Mitte päris minu stiil, aga kena siiski.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s