Öösel tunnelis

N.-i töö sisaldab endast ka kohustust kord kvartalis n-ö hädaolukorravalves olla. Valve kestab nädala ning selle vältel peab ta olema valmis vajadusel poole tunniga CERNi tormama, et asendada mõni jupp kusagil LHC tunnelis, et füüsikud saaks järjekordsete müstiliste osakeste otsimist jätkata.

Neljapäeval astus N. kell kuus õhtul telefoniga rääkides uksest sisse. Veider, mõtlesin ma, sest N. on suhteliselt telefonivõõrik. Kõndis sisse, võttis kingad jalast, tuli teisele korrusele ja sõnas, et ta peab nüüd tööle tagasi minema. Läks ja naasis pool kümme.

Eile öösel tuli kõne kell kolm. Õnneks esialgu kuhugi minema ei pidanud. Mina söötsin viie paiku Sipsikut ja läksin siis kolmandale korrusele magama (Sipsik on vahel magades väga häälekas ja see segab minu und. N.-i oma mitte). Pool tundi hiljem tuli N. ja teatas, et ta peab nüüd minema. Tagasi tuli ta pool üksteist.

Asja positiivne külg on see, et CERN on ogar ehk et iga tööajavälise mineku eest saab kopsaka lisatasu. Samas loodan ma siiski, et sel nädalal ta enam rohkem tööle jooksma ei pea. Novembris siis jälle ning järgmisel aastal läheb LHC mõneks ajaks pausile, et seal vajalikke töid teha saaks.

Ühtlasi peab nentima, et kui N. esimestel kordadel LHC tunnelis käis, oli ta elevil kui laps kommipoes. Nüüd on asi rutiinseks muutumas ja pigem ta ohkab, kui jälle maa alla minema peab.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s