Jahe põrand

Lebasklen voodis ja üritan tööd teha. Olen ajakavast maas, sest veetsin terve õhtupooliku koristades ning lõpetasin alles veidi pärast üheksat. Koristada oli vaja, sest lõpuks ometi sai valmis külalistetoa remont (sellest saagast räägin kunagi pikemalt. Kunagi, kui mu hingehaavad on paranenud ja sellele mõtlemine pulssi 160 peale ei vii) ja tahtsin enne vanemate saabumist võimalikult palju asju ära teha, et ma ei peaks neid tervitama lausega: “Tore et tulite, võtke nüüd lapp ja mopp ja asuge kraamima!” Niigi pean neile tervituseks kruvikeeraja pihku pistma, et nad mööblit monteerida ja kanda aitaks.

Ah et miks N. ei koristanud? Ta koristas suurema osa lagast eile ära ja pesi muuhulgas ka remonditud toa akna ära, aga et ta juhuslikult varahommikul Bulgaariasse lendas, ei saanud ta mind mu koristusaktsioonis aidata.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Lebasklen voodis, aknast tuleb isegi veidi jahedat õhku (saabunud on kuumalaine) ning vargsi tatsab tuppa kass. Mõõdab mind pika pilguga, sest ta on solvunud, sest ma tarisin ta üheksa paiku tuppa ehkki ta oleks veel soojal müüril vedeleda tahtnud. Vaatab mind ja räntsatab siis voodi kõrvale maha. On liiga palav, et perenaisele külje alla pugeda. Tuleb jääda kaugele põrandale, kus vist jahedam on.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s