Tähelepanek

Prantsuse keelt õppides tuleb üllatavalt sageli ette järgnevaid sõnu: fumer (suitsetama), chômage (tööpuudus) ja manifestation (protest, miiting). Siit võiks täitsa mingeid põhjapanevaid järeldusi teha.

Ühtlasi on prantslased alati kuidagi väga üllatunud, et väljamaalased nende riigispetsiifilisi asju ei tea. Või siis kultuurispetsiifilisi. Näiteks milliseid tuntud prantslastest 20. sajandi muusikuid te teate? Guugeldamata, palun.

Ma suutsin kolm välja mõelda (Piaf, Johnny Hallyday ja Yves Montand) ja N. lisas omalt poolt Jean-Michel Jarre (aga ta ei teadnud, kes on Yves Montand). Samas ei tea ma tegelikult ühtegi Hallyday laulu. Kui mängima pandaks, siis ehk tuleks tuttav ette, aga niisama… Ei. Sama on tegelikult Yves Montandiga ehkki ma ostsin isegi tema plaadi või kaks meie realiseerimiskeskusest / põnevuste poest.

Mul on nüüd muideks kolm keeletandemlast. Üks on minust paar aastat noorem korealanna, kes lapsena Šveitsi kolis (isa töötab CERNis) ja kes veel hiljuti orelimängijana leiba teenis. Ta otsustas teha kannapöörde ja oreli nurka visata, et politoloogiat õppida. Teine on minust paar aastat vanem šveitslanna, kes Genfis sündinud ja kasvanud ning kes töötab filmiprodutsendina. Meie vestlustel käib kaasas tema just viiekuuseks saanud tütar, kes näib alati heas tujus olevat. Kolmas on prantslasest IT-mees, kes Genfi tööle käib ja liiklusummikute vältimiseks päevas umbes 30 km rattaga sõidab.

Kuidas on pärast üheaastast konarlikku keeleõpingut prantsuse keelt rääkida? Päris õudne :) Õnneks häälduvad paljud asjad prantsuse keeles nii sarnaselt, et vestluskaaslane ei pruugi vigu tähele panna, aga samas ei saa nad mind siis ka parandada, et mul peas mingi korralikum seos tekiks. Abi on sellest lobisemisest kindlasti. Ma täitsa suudan juba kõneledes peaaegu et vahet teha, kuna peaks imparfait ja kuna passé composé olema. Peaaegu. Vahel läheb pööramine metsa, aga minu nappi õpiaega arvestades ei peaks vist end väga halvasti ka tundma.

Tegelikult peaks iga päev pool tundi YouTube’i vaatama. Prantsuse keeles. Mul on kuuldu mõistmisega suuri probleeme – sama teksti lugedes saaksin aru, aga kuulates mitte.

Muide, olen avastanud, et eesti keel on suurepärane alus võõrkeelte õppimiseks, sest tänu meie täishäälikurikkusele on prantsuse keele hääldus lihtsam (saksa keelest rääkimata). Prantsuse u hääldub alati kui ü, e (kui sel pole peal rõhumärki) on ö (või ei hääldu üldse), kombinatsioon in on peaaegu nagu än (aga nasaalne muidugi). Rääkimata sellest, et eestlasele ei tekita probleemi ž-häälik, mis on väga vajalik näiteks sõnas je ehk mina (hääldub kui žö). N.-i sõnutsi ei suutnud ühel tema kursusel olnud soomlased näiteks ž-i endast välja pressida. Üritasid pigem šö öelda.

Teist korda alustatud prantsusekeelse raamatu jätsin aga pooleli. Esimesed 60 lehekülge oli enam-vähem mõistetav, aga siis stiil vahetus ja mu aju hakkas appi karjuma. Katsetasin mingi muu raamatuga ja otsustasin ilukirjanduse esialgu kõrvale panna.

Nüüd on aga aeg lugeda midagi “lustlikku” saksa keeles. Wilhelm Buschi mäletate? Ei? Maks ja Moorits? Jah? Ei? N. ütles selle kogumiku kohta, et vaid “Kolumats” on sellest hullem “lasteraamat”. Ilmsesti on tal õigus… Kes mäletab, mis Maksist ja Mooritsast õpetliku jutu lõpus sai?

Advertisements

8 comments

  1. dresdenhousewife

    Hah, ma ei tea neist muusikutest ühtegi, keda te teadsite (ok, Piafi siiski), aga kohe hüppas pähe Serge Gainsbourg… ja siis järgnesid juba AIR ja Daft Punk ja Phoenix ja Martin Solveig :D Ma olen vist mingist teiset põlvkonnast ikka. Panin praegu Phoenixi If I Feel Betteri mängima ja no ikka nunnu lugu noh :D.
    Oot, David Guetta on ka prantslane, eks? Aga tema ei mahu 20. sajandisse kohe kuidagi ära.

    • Rohelohe

      Ok, Gainsbourgi ma ka tean, aga AIR ning Daft Punk on bändid, mitte muusikud ;) Phonenix… kui kuuleks ehk teaks ja Martin Solveigi ma ei tea. Kas Guetta pole mitte sisuliselt miski diskori vmt?

      Ja kuule, meil on mingi aastake-kaks vanusevahet? Põlvkondadega pole siin miskit pistmist, pigem vast muusikamaitsega – prantslased rokki eriti ei tee ning ma suuresti olen ikkagi (vanema) roki austaja.

      Muide, ükski su nimetatutest (va Gainsbourg) ei tee vist muusikat prantsuse keeles? Seega õige prantslase jaoks pole see mingi õige prantsuse muusika ;)

      • dresdenhousewife

        :D See vastus paneb mu nii mitmeplaaniliselt paika, et mul on lausa hea meel, et mul mitmendat päeva palavik on ja maailmast palju ei jaga. Ja see, et ma “minu sisemine prantslane” skaalal umbes 2 punkti sajast saaks, ei üllata mind absoluutselt.

      • Rohelohe

        Ui, ma loodan, et su palavik ikka varsti taandub :S
        Ausalt öeldes ei saaks ka mina sisemise prantslase skaalal eriti rohkem punkte – kolmekäigulist lõunat ma süüa ei suuda, foie gras’d pean loomapiinamiseks (ehkki ma liha muidu söön) ning mulle meeldivad Bulgaaria, Itaalia ja Hispaania veinid rohkem kui Prantsusmaa omad. Quelle horreur!

  2. Britt

    Mulle hüppab hoopis Goldman pähe kohe.

    Aga tead, sa oled nii-nii tubli. Ma julgen arvata, et mul on sõnavaraga päris hästi ja raamatuid loen ka prantsuse keeles, aga grammatika ise… no ühe blogipostituse kirjutamiseks kulub kolmekordne aeg. Võrreldes oma emakeeles kirjutamisega siis. :)

    • Rohelohe

      Selle tublidusega on nüüd küll nii, et ma ise tunnen end täieliku ajuhälvikuna :) Olen juba ära unustanud, et pärast ühte aastat ei suutnud ma endast ka väga palju saksa keelt välja pressida, aga ikka tundub mulle, nagu mu areng oleks tolles keeles hoopis parem olnud.

  3. Tuuli

    “Ühtlasi on prantslased alati kuidagi väga üllatunud, et väljamaalased nende riigispetsiifilisi asju ei tea. Või siis kultuurispetsiifilisi.” – Amen. Sakslastel on täpselt sama teema ja nad ei ole mitte ainult üllatunud, vaid kuidagi…vastikult arrogantsed, kui välkarid nende spetsiifikat ei tunne. Me eestlastena oleme võib-olla harjunud, et ah, Eesti nii väike koht, et kõik ei peagi Arvo Pärti ja Skype päritolu teadma. Tead? Tore. Aga ei pea. Sakslane aga läheb närrrrvi ära:
    Näiteks kui oma magistriõppega eelmisel sügisel alustasin. Mu kursusel on ka mõned, kes spetsiaalselt selle kursuse jaoks Iraanist, Vietnamist, Türgist või jumal teab kust Berliini olid tulnud. Kuskil esimese kuu möödudes tuli meil jutuks Tatorti fenomen ja siis üks välkaritest küsis, et mis see Tatort on? Sakslased kohe kriiskama: Sa ei tea mis Tatort on väääää? Jumalukene, inimene on just siia kolinud, miks ta peaks mingis arusaamatus keeles kohalikku sarja teadma (mis sakslastele on pmst emapiimaga sisse joodetud). Mind ajab nii vihale ja see on ainult üks näide paljudest :D

    • Rohelohe

      Kusjuures sakslaste puhul ma seda nagu nii väga ei täheldanudki (või nad siis pööritasid mu selja taga silmi), aga see on vist kõikide suurte rahvuste häda, et nad kuidagi eeldavad, et sa peaks nende kohta kõike teadma, sest lõppeks oled sa ju siia riiki kolinud ja mis mõttes sa ei võtnud enne mingit 5-aastast kultuurikursust ja ei lugenud läbi kõiki selles keeles kirjutatud raamatuid! Mats!

      Ma pean muide ausalt tunnistama, et ma pole vist kordagi Tatorti vaadanud. Korra telekast üritasin, aga too episood kuidagi ei kõnetanud ja nii ta jäänud ongi. Ehk peaks keelepraktika mõttes vaatama hakkama…

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s