Oeh…

Virise veidi ja maailm annab sulle veelgi enam põhjuseid virisemiseks, sest mida sa, kurat, virisesid!

Tallinnas tuli maha kolm lumehelvest ja mingil põhjusel roogiti neid 45 minutit (lennukit puhastati ka jääst kaks korda). Finnair suutis lahkuda, Lufthansa mitte. Lennusaatja ütles mulle Genfi värava, aga nentis, et napiks läheb. Tuli enne maandumist veel ütlema, et ma kiirustaks.

Maandusime nii, et tuli võtta buss, siis jooksin ja kiirkõndisin, et jõuda väravasse 15 minutit enne lahkumisaega ning näha suletud väravat. Kaks eestlast olid jõudnud juba enne mind ja nemadki urisesid seal. Mis te käsite joosta, kui te oodata ei suvatse! Meie lend oli 9.15 ja värav oli kinni, Lissaboni 9.10 sai veel peale! Kusjuures Lissaboni värav oli meile nii lähedal ja sinna viidi inimesi bussiga. Ei võinud siis meidki ära visata!

Kõndisin puhisedes A terminali lõpust (viimane värav!) alguses olevasse teenindusse, et uut piletit nõuda, kui mu telefon võrgu leidis ja mind juba uuest piletist teavitas. Olgu, vähemalt efektiivne. Aga see prantsuse keele tund jääb küll minust täna külastamata…

Ja nüüd ma köhin, sest jooksin endal hinge kinni. Vähemalt on Frankfurt keskne lennujaam ja järgmine lend on juba kahe tunni pärast. Piisav aeg, et võtta ette ja ära teha kolmapäevase tähtajaga tõlked. Mõned lehed võtsin siit tasuta lehtede riiulist ka, Der Spiegeli peaks ka ostma. Kohe kui ma köhimise lõpetan.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s