Mäss siin ja mäss seal

Olles Hispaania reisist juba õppinud, ei ostnud ma hotellist hommikusööki, sest ma eeldasin, et me magame suurema osa neist nii kui nii maha. Kui me laupäeva hommikul ärkasime, oli kell täpselt nii palju, et suure kiiruga oleks ehk ühe saiakese veel saanud. Milleks? Kohvikuid terve linn täis. Mugisime hommikust ühes kohas, kus teenindus veidi käre (Pariisi stereotüüp, eks), aga vähemalt sai omletti. Eks prantslased on juba õppinud, et ega need välismaalased pelgalt kohvi ja sarvesaia peal ellu jää. Tuleb ikka midagi toekamat pakkuda. Seejärel vurasime metrooga linna teise otsa, et otsida üles maailma suurim vanakraamiturg.

Esialgu oli tunne, et olen sattunud ajas tagasi ning viibin Kadaka turul. Lihtsalt natuke tõmmumate ja pigem vene keelt rääkivate kaubitsejate asemel on ennekõike mustanahalised mehed. Adibass siin ja Naik seal. Kui me lõpuks mingi vanakraami osa leidsime, näis see vaat et hüljatuna, aga õnneks märkasin peagi, et põhiline vanakraamiturg on üle tänava. Ma oleks sinna vist võinud jäädagi, sest sellised kohad meeldivad mulle. Mõtisklesin hõbedast vanade söögiriistade soetamise peale, aga siis tuletas kaine mõistus mulle meelde, et neid võiks ehk meie piirkonna vanakraamipoodidest odavamalt saada. Kui ma mõne tuvastada suudaks.

Nägin ka esimest korda elus, kuidas ontlikuna näiv hiinlanna, kes oma sõbranjega kõndis ja lobises, äkitselt rögises ja siis tänavale sülgas. Noh, vähemalt sülitas ta kanalisatsioonirestile. Veidi tsiviliseeritum ikka.

PR01

Seda, kas UFO oli müügiks, me teada ei saanudki. Ma paneks selle hea meelega aeda püsti. Hea vihmasema ilmaga raamatut lugeda.

Raamatute ja trükiste alal oli kastide kaupa lahedaid postreid ja lehekesi, mida seintele panna saaks – teadusjoonistused taimedest, putukatest, seentest… Kahjuks meil seinaruumi juba napib. Või no otseselt ei napi, aga kui midagi juurde riputada, oleks silmale väsitav vaadata. Järelikult on rohkem seinu vaja…

PR02

Turult lahkudes võtsime suuna Montmartre’ile ning lähenesime sellele ilmselgelt veidi ebatavalisest suunast. Tee sinna oli esialgu uskumatult räpane, aga noh, me olime ka Pariisi geto piiril ning tõele au andes kipub Pariisi tänavatel päris palju prügi olevat. Montmartre on muidugi elamiseks väga kallis piirkond ja kohe, kui sellele lähemale jõuda, muutuvad ka tänavad puhtamaks.

PR03

Vahet pole, kummalt poolt lähened, treppidest tuleb ikka üles minna. Nii see elukene juba kord on, et mäe otsa saamiseks tuleb sinna ronida.

PR04

Sacré-Coeuri kirikut teatakse ilmselt pea samapalju kui Notre Dame’i. Sinnagi on sissepääs prii, aga muidugi tuleb eelnevalt seista turvakontrollisabas. Õnneks liikus see kiirelt, sest nad heitsid vaid pilgu inimeste kottidesse.

PR05

Kiriku eest avanev vaade on muidugi ilus ning seda on ka kirik ise. Mina soovitaks neil, kellele trepid muret ei tee, osta pilet kirikutorni, sest nii saab veesüliteid lähemalt uurida ja Pariisi panoraami uudistada. Igati etem kui too Sagrada Familia torn.

Muide, ma ei tea, kelle kuju see on, aga selle nägemine tekitas minus arvamuse, et skulptor polnud eales ühtegi mõõka lähedalt näinud. Kes see hoiab nii terast kinni? Tahab sõrmedest ilma jääda või?

PR09

Tornist laskumise järel tegime väikese tiiru Montmartre’il, aga et see oli täis pealetükkivaid tänavakunstnikke, liikusime mäe otsast alla.

PR10

Pakkusin N.-il välja, et võime Moulin Rouge’i juurde minna, aga ta tegi vastikust väljendavat nägu ja arvas, et see on viimane asi, mida tal näha vaja on. Noh, mida olen seal kunagi ammu käinud. Maja ees, mitte sees. Ega seal midagi eriti põnevat ole jah. Või noh, ehk on 15-20 aastaga midagi muutunud. Umbes siis ma vist seal käisin.

PR11

Lõunat sõime miskis meedivas söögikohas, kus N. küll surija nägu tegi, sest prantslased kipuvad küllaltki lärmakad olema ja seda ka söögilauas. Nad räägivad valjult ja läbisegi, kolistavad nõudega ning muidugi on nad kõik täpselt ühel ajal söömas, sest lõunat saab ainult ajavahemikus 12-14. Ärge te seda unustage! N. hingas kergendunult alles siis, kui meie lähedal istuv suurem seltskond lahkus. Oh seda meeldivat kõrvu paitavat vaikust.

PR12

Kõndisime läbi teatrist, kuhu õhtuks pileteid soovisime ning välja lõi minu tüüpiline prantsuse keele häda. Ma suudan esimese lause või küsimuse suurepäraselt formuleerida, aga siis minult küsitakse midagi ja mu aju läheb täiesti errorisse. Üks lause prantsuse keeles ja siis inglise keele peale üle. Võeh. N. näiteks räägib seda keelt jube puiselt, aga ta suutis näiteks paari päeva eest ühes rehvivahetuses terve jutuajamise prantsuse keeles maha pidada. Mina suudaks endast ehk vaid “Sooviks rehve vahetada” välja pigistada, millele järgneks “Kas te inglise keelt räägite?”

PR13

Pariisi ooperiteater on väga hiiglaslik ja võimas hoone. N. oli muidugi hingeni solvunud, et tema suur iidol Bach on asetatud madalamale kui mingi Mozart. Miks Bachil on vaid bareljeef ja Mozartil kuldne büst? Ebaõiglus! Mida need prantslased õige ka mõtlevad!?

PR14

Lõpuks hakkasid ka pilved taevast kaduma ja nägime isegi veidike päikest, mis fotode kvaliteeti tunduvalt parandas. Tegu on Église de la Trinité ehk Püha Kolmainsuse kirkuga, mis meile lonkides juhuslikult ette jäi. Kirikusse sisenedes tekkis meil õigustatud küsimus, et kui sageli neil seda juhtub, et mõni poiss kirikusse pissib:

PR15

Kirik oli saabuva advendiaja puhul küünaldega kaunistatud ja ma ei saanud tükk aega aru, et mis klaasist purgid need igal pool ripuvad. Lõpuks sattusin ühe koha lähedale, kus oli mõnda purki võimalik lähemalt vaadelda ning müsteerium lahenes. Õlilambid.

PR16

Jalutasime aga edasi ning suundusime Champs-Élysées poole. Ma tahaks tänu sellele prantsuse koomikule seda nime nüüd ja alati vaid kui “šamps-elaiza” hääldada, aga kui te teada tahate miks, peate ise etendust vaatama minema. Teel sinna nägime midagi, mis jällegi minu poliitaktivisti resümeed parandas. Kaugelt kostis lõugamist ja paistis rahvamassi ning me jäime seda vaatama. Meie kõrval peatus prantslanna, kes sõnas, et tegu on protestiga. Ma tegin kehva nalja ja küsisin: “Une révolution?” Ta raputas pead ja sõnas, et ei, Macroni vastu protestitakse.

Champs-Élysées oli rahvast täis, aga et tegu on laia avenüüga, mahtusime me siiski liikuma. Ühel hetkel märkasime, et meie teel on ees suur hulk vihaseid ja protestiloosungeid karjuvaid mustanahalisi inimesi, kes äkitselt massina meie suunas jooksma hakkasid. Tõmbusime N.-iga kiiresti seina äärde (Tiffany’s pood, hehehee) ja lasime massil mööduda. Kogu see paarisajapealine kamp blokeeris sõidutee ja kõndis midagi karjudes linna poole. Kui nad meist möödunud olid, liikusime edasi, et peagi kõrvulukustavat politseisignaali kuulda. Ma ei tea, kas need mässuüksuseautod, mida lõpuks vist ligi 30 meist mööda vuhises, läksid vaid selle jõugu või ka Macroni vastaste juurde, aga see oli veidi kõhe vaatepilt. Küsisime kohalikelt, et mis värk on, nad kehitasid õlgu ja ütlesid, et sihukest asja tuleb ikka ette. Nu-nu.

PR17

Triumfikaare sisse saab minna ka, aga me ausalt öeldes ei viitsinud, sest toda panoraami sai sealt kirikutornist juba piisavat vahitud. Suundusime hoopis metrooga teatri juurde tagasi, jõime tassikese teed ja lõime aega surnuks. Käia suurt enam ei viitsinud, sest jalad lõid juba tuld välja. Pisikese tiiru siiski tegime ning ühel hetkel koperdasime üüratu saba otsa, mis lapsi ja täiskasvanuid täis. See saba lookles sadu meetreid ja lõppes kino ees, kus vist esimest päeva mingit uut multikat näidati. Lapsevanemate elu pole kerge… Ühtlasi ei mõista ma, mis pagana komme on nüüd plaksumaisi värvikanistritest müüa. Või noh, suurtest kaanega plastämbritest.

PR18

Teatri toolid olid oi kui pehmed, sisekujundus mõnusalt veripunane ning lavalt tulev jutt naljakas. Aeg lendas linnutiivul ning kui etendus lõppes, vurasime metrooga tagasi Ladina kvartalisse, sõime õhtusöögiks ühe imehea pitsa ning vajusime hotellis sügavasse unne.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s