Kuidas selgitada raba bulgaarlasele

Ma istun parasjagu Balti jaama turuhoone restoranis, joon värskendavat joogikest, ootan Tartu rongi ja mõtisklen. Ma mõtisklen selle üle, kuidas mul õnnestuks N.-i veenda ühel hetkel siia kolima. Näiteks umbes 15 aasta pärast ja näiteks viieks aastaks (15 aastat on meie poolt paika pandud maksimumaeg Prantsusmaal elamiseks).

Vabandage mu väljamaine roosaprilliline entusiasm, aga Eesti hämmastab mind üha enam ning üldiselt positiivselt. Ma tahan jalutada sügiseses Kadrioru pargis, osta värsket musta leiba Balti jaama turult, istuda neis lugematutes kohvikutes ja einelates. Kas te teate ka, kui head sööki on siin linnas võimalik saada? Ärge naerge. Ma elan jah Prantsusmaal, aga tugeva toidukultuuriga riigi häda seisneb selles, et eksperimenteeritakse vähem ja ollakse oma köögis kinni.

See uute ja taasavastatud maitsete maailm tõmbab mind iga kord järjest tugevamalt endasse, rääkimata neist emotsioonidest ja üllatustest. Seda on raske selgitada neile, kes pole siit kunagi pikemaks ajaks lahkunud ja seda on mõnikord raske selgitada ka N.-ile. Eesti meeldib talle ja ta on valmis möönma, et loodus vaheldub siin, aga ta ei näe neid nüansse ja killukesi, mida näen mina. Kuidas meri iga ilmaga  muutub, taeva erinevat sinist või halli värvitooni, päikeseloojangute erinevaid nägusid talvel ja suvel või rabas hiiliva udu pehmust.

Professor sõnas Prantsusmaal olles, et ta ei mõista, mida turistid Eestis teevad. Ma katsusin talle selgitada, kuidas näiteks Põhja-Saksamaalt tulevale inimesele mõjuvad meie metsad kui muinasjuttudest pärit laaned või kuidas suurlinlasi rabab see rahu, mida siin nautida on võimalik. Ta ei mõistnud mind. Vähemalt mitte täielikult. 

Ja teate mis? Need ilusad sügisesed päevad meenutavad mulle seda ühte päeva selle aasta aprillis. Seda ühte ilusa ilmaga päeva, mis õnneliku juhuse läbi sattus mu pulmapäevale. Hinge teeb soojaks.

Jajah, ma peaks novembrilägasse tulema ja olukorda uuesti hindama. Aga plaan peab olema. Või PLN, nagu Reet alati kirjutab.

Advertisements

One comment

  1. reet

    PLNi kui nähtuse kirjeldas esimesena Terry Pratchett. Tilludel Vabameestel, kes lähenesid õigekirjale loominguliselt, oli tühja paberi peale kirjutatud PLN ja kuna PLN oli juba olemas, tuli veel ainult välja mõelda, mida teha. :)

Jaga oma mõtteid

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s