Armastust täis suvi

Hetk enne peo n-ö ametlikku algust selgus, et tegu on stiilipeoga, mis toimumas moto “The Summer of Love” all. Selgitaski seda, miks paljudel see hipide hulgas popp rahusümbol kaelas rippus. Läksin tuppa ja tõmbasin ka asjakohasemad hilbud selga – venivast kangast maani kirju kleidi (ilmselt kunagi Mosaicist) ja Zarast leitud kimonolaadne pikk jakk-hõlsti. Olen seda kombinatsiooni sel suvel mitu korda kandnud ja lihtsalt tänaval. Peo parima kostüümi auhind läheb ilmselgelt Boheemile, sest pooled meist olid naerust kõveras, kui ta välja ilmus.

boheem

Üks külaline ohkas kahetsusnoodiga hääles: “Mul oli ju kodus hašišit, oleks pidanud kaasa tooma,” mille peale Boheem temaga kaasa ohkas, aga arvas, et võiks poja toa läbi otsida. Too nimelt on suur kanepisõber ja olevat (Boheemi juttude kohaselt) eelmisel aastal aias kanepit kasvatanud. Boheem ütles, et oli poega hoiatanud: “Kui politsei selle avastab, lähen mina kui täiskasvanud maaomanik vangi ja siis on sul kohustus mind igal nädalavahetusel vanglas külastada ning sa pead igal külastuskäigul nutma.” Poeg arvas, et see kõlab suurepäraselt. Sel aastal poiss enam ei julgenud, sest ta sai märtsis 18 ja nüüd läheks ta ise vangi.

Poja, kes eile ise Havaile lendas, toa läbiotsimine jäi siiski vahele, ehkki ma soovitasin muiates Boheemile, et saadame Franzu otsima – narkokoerad on ju olemas, miks mitte siis narkokass.

Sain veidi saksa keelt praktiseerida ning avastasin, et Boheemi kaasa* vanemad on väga erudeeritud ja lahedad vanainimesed. Ta isa räägib vabalt kolme keelt ning tönkab veel umbes kolme-nelja. Suurema osa ajast lobisesin aga inglise keeles, sest ma sattusin suhtlema mitte-sakslastega, kes kõik üksteist läbi ühe Genfi välismaalaste grupi tunnevad. Erakordselt lustakas seltskond.

Näiteks rääkis üks mees, kes Boheemi 30 aastat tunneb, kuidas nad toona Buenos Aireses tuttavaks said. Mees ise on poolenisti šveitslane ja poolenisti argentiinlane. Nimelt olevat tal Buenos Aireses olnud üks sakslannast sõbranna, kes oli talle ühel päeval öelnud: “Ma tahaks sinult last saada. Ära muretse, sulle ei teki mingeid kohustusi, ma tahan vaid last.” Mees arvas, et jääb ära. Naine kostis, et pole hullu, tal on üks kandidaat veel. Too kandidaat, kelleks oli Boheem, ütles ka talle ära, aga naine arvas, et nood kaks meest on nii sarnased, et neist võiks sõbrad saada. Ilmselgelt oli tal õigus.

Too mees oli ühtlasi kaasas kui Boheem esimest korda seda maja enne ostmist vaatamas käis. Nad tulid ilma omanikuta kohale, ronisid üle aia ja kõndisid ringi. Sõber oli soovitanud see sara ostmata jätta, sest majal oli katus sisse kukkumas, aknaid polnud ees, põrandad mädanesid ja aed meenutas džunglit. Hämmastav, mida hea tahtmise (ja no rahaga ka) teha on võimalik.

Muide, selgus, et Boheem oskab maalida. Tal on keldris üks nurgake, kus ta sellist Rooma-pärast seinamaalingut teha üritab. Vaatasime seda kahe itaallasega ja üks neist küsis: “Too paljas inimene siin keskel, on see mees või naine?” Boheem: “Muidugi naine, kas sa tisse ei näe?!” Itaallane: “Näen, aga ma näen ta vuntse ka.” Ma jätsin ütlemata, et lõunamaistel naistel kipuvadki näokarvad tumedamad olema ja et ma olen Itaalias vuntsidega naisi näinud küll ja küll.

* Otsustasin Boheemi kaaslasele nime anda, sest ei saa teda ju pidevalt Boheemi kaasaks kutsuda. Ta on ametilt keemik, aga tema suguvõssa kuulusid paljud meresõitjad ning üks otsene esivanem olevat sündinud laeval, mis just piraadirünnaku üle elas, seega kutsugem teda Piraadiks. Tal on selline krutskeid täis olek ning ma kujutaks teda kaptenimütsi kandes “Aaarrgh!” ütlemas küll.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s