Mõistetamatud asjad

Üks paljudest asjadest, mida ma Prantsusmaal ei mõista, on klienditeenindus ning poodide/asutuste toimimisloogika. Sellega, et kõik kohad on ajavahemikus 12-14 kinni, olen ma mõneti juba harjunud. Liiatigi kõik kohad pole ka, sest suuremad poed on ikkagi lahti. Lahti on nad muide ka pühapäeviti, aga vaid hommikuti.

Miks aga toidupoodides need kassalindid nii lühikesed olema peavad? Just lintide see osa, kus inimene oma asju pakib. Tõsi, ega Austrias ja Saksamaal parem seis olnud, aga seal kas töötasid kassapidajad kärmemalt või ei jäädud klientidega pikalt ilmast ja poliitikast lobisema. Järjekorrad on enamasti pikad ja venivad tatina ning kui tuleb minu kord asju pakkida, tunnen ma vajadust ülikiire olla, et ma ette koperdama ei jääks. Teistel oleks ilmselt ükskõik, aga ma ise tunneks end kehvasti. Selle tundega ilmselt harjuks, aga seda, et ma jääks, kui ka keeleliselt suudaks, kassapidajaga nädalavahetusest lobisema, kui järjekord seljataga on… See on ikka absoluutne kohaliku tase, kuhu ma ei küündi ega tahagi küündida. Ausalt öeldes peaks välja selgitama, kuidas ma saaks ühes poeketis seda skännimismasinat kasutada (no nagu Kaubamajas ja Selveris on). Siis läheks asi kohe kiiremaks.

Muide, see meenutas mulle, et mu n-ö kodupoes on huvitav uus süsteem. Kassapidaja piiksutab kõik asjad läbi ning kui sa tahad sulas maksta, pead minema lindi lõppu, kus on aparaat, kuhu oma raha sisse toppida saab. Aparaat annab vahetusraha. Kas see on mingi vaheetapp iseteeninduskassa ja tavakassa vahel?

Järjekordi on siin aga üldse kolepalju. Näiteks halvemal juhul võib apteegis käik võtta ebanormaalselt palju aega, sest erinevalt Eestist on siin lettidel vaid kosmeetika ja hambapasta. Tahad aspiriini? Küsi teenindajalt. Ütle ära, millist soovid (C-vitamiiniga või ilma, tabletina või veeslahustuvana, kui suurt pakki soovid) ja siis kõpsib too apteeker kuhugi tagaruumides olevasse lattu ja toob sulle karbi. Selle aja jooksul oleks mul Eestis aspiriini pakk letilt leitud ja selle eest juba makstud. Isegi silmatilku, noid kõige tavalisemaid, tuleb apteekrilt küsida, et ta saaks pärida milleks sul neid vaja ja millises totsikus sa neid soovid, et ta saaks siis jälle kuhugi neid otsima minna ning seejärel valiku su ette laduda. Äärmiselt ebaefektiivne ja ajakulukas.

Nojah, Šveitsis on muidugi sama loogika ja Saksamaal oli ka midagi taolist ehkki seal olid popimad asjad ehk aspiriin ja muu kohe apteekri selja taga ning simatilku sai DMist niisama osta. Ma muidugi mõistan, et asja mõte on inimesi nõustada, aga mulle meeldiks ise rahulikult valida ja vajadusel nõu küsida. Aga noh, mina olen siin see võõramaalane, seega mina pean harjuma :) Keelepraktika ikkagi.

8 comments

  1. kuidas kasvatada inimest

    Kas prantslased ostavad korraga poest vähe asju ja käivad tihedamalt poes? See seletaks lühikesi kassalinte….

    Ma kujutan ette, et see vahetusraha on äkki sularahaga majandamise kõrvalmõju – kas Prantsusmaal on ka sularaha kulla hinnas nagu Saksamaal?

    • Rohelohe

      Ei, ostetakse ikka kuhjaga, seega see pole põhjuseks kindlasti ning maksevahenditena eelistatakse siin üldiselt kaarte. Viimane oli mulle muide suur üllatus, sest arvasin, et Prantsusmaa on Saksamaa laadne sularahahull, aga vähemalt minu piirkonnas on neid kohti, kus kaardiga maksta ei saa, ikka väga vähe.

  2. dresdenhousewife

    Madridi lennujaama Burger Kingis (kui mälu ei peta) oli selline süsteem, et minu ja teenidaja vahel oli juskui “kassa-meets-parkimisautomaat” – tema toksis numbri ühelt poolt sisse, mina toppisin taha teiselt poolt pilusse. Väga sürr. Siuke mulje jäi, nagu oleks mu raha nii räpane, et temal seda oma näppude vahele võtta ei kõlba. Vahetusraha sain muidugi ka masinalt, mitte selle taga seisnud inimeselt. Ju on nii siis usaldusväärsem.
    Aga nende marulühikeste lintidega hakkan siin juba ära harjuma – asjad lihtsalt vuhtiga kärusse tagasi ja siis veeretan end kuskile eemale pakkima. Sest pakitud peab olema mõistlikult (sorteeritult), mitte kiirustades.

    • Rohelohe

      Minu taktika on asjad kassalindile sellises järjekorras laduda, nagu nad hiljem kotti minema peaks. See on miski, mida N. absoluutselt ei mõista ja ta vaatab mind seetõttu alati hämmingus näoga, kui ma ei luba tal näiteks salatipead enne lindile panna kui jahu ja piim seal juba ei ole. Minu kiiks ilmselt :) Efektiivsus ülekõige!

  3. Britt

    Jummel, kõige hullemad on need kassalindid mu meelest Lidlis. Mujal on vähemalt äär ees, et kaup ei kuku maha. Lidlis pole see-eest midagi. Kui müüja hakkab asju lükkama, et mahuks läbi piiksutama, siis esimesena pandud asjad kukuvad põrandale. Seal peab küll rekordkiirusel asju kotti laduma :D

    • Rohelohe

      Haa, Saksamaa ajast mäletan neid ka. Ma käisin seal poes enamasti küll harva ja vaid paari asja ostmas, aga iga kord ei suutnud ma ära imestada, et nad midagi säherdust püsti on pannud.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s