Öö Kerstiga

Nägin täna Kerstit unes.

Ma seisin mingi võõra riigi bussijaama ukse ees ning üritasin välja mõelda, kuidas oma erinevaid kimpse-kompse kokku pakkida. Mul oli kaasas potilill, mis ei tohtinud rohkem viga saada kui ta juba saanud oli (tõele au andes nägi see küllaltki nässakas ja närbunud välja). Bussijaama uks, ja sisse piiludes ka selle sisemus, meenutas mu maakoha sauna ja selle eesruumi. Buss, kuhu ma end mahutama pidin, oli juba ees, kui kõlama hakkas laul. Laulis väike noortekoor ja nad laulsid seda laulu:

Kersti seisis seal, kuulas neid ja andis mulle lendlehe, mis teatas, et kontsert toimub Montana-Sofias. Nii Montana kui Sofia on Bulgaaria linnad ning Montana on Sofiast umbes 60 km põhjas.

Vahepeal vahetus salm ning noorte asemel tulid laulma naised. Olevat Audrust, sõnas mulle Kersti. Mul pole Audruga mingit sidet, tahaks ma siin kohal märkida.

Edasine oli sigrimigri ja siis läks vist uni millekski muuks üle.

Tuleb mainida, et Konstantini, Lennartit, Arnoldit ega ka Toomas Hendrikut pole ma unes näinud. Vähemalt ma ei mäleta, et oleks. Kersti on esimene.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s