Ood vintskele suksule

Tegin endale köögis võileiba kui keegi akendest mööda kõndis ja Beethoveni “Ood rõõmule” viisijuppi vilistas. Valimistulemusi vaadates suurepärane valik.

***

Eile hommikul tuli Boheem ukse taha ja kutsus meid lõunale. Me olime lubanud nendega koos tähistada, aga ma olin Eestist saabudes tõbine ja nii see kogu aeg edasi lükkuski. Meie lõuna kestis poole kahest umbes kaheksani ning selle käigus sain ma majaekskursiooni, kuulda hämmastavaid lugusid ja hobust süüa. Isegi N. sõi. Ma olin kindel, et ta kõnnib laua tagant ära kui Boheem rõõmsalt ütles, et see siin on hobune. N. aga sõi lõpuks küllaltki suure rõõmuga ehkki vaene hobene oli märkimisväärselt vintske. Otsustasime, et järgmisel korral peaks teda hautada proovima. Näiteks õues suures potis ja siis sellest guljašši teha. Boheem ja ta kaaslane on kokandushuvilised, seega me peaks ilmselt proovima nendega sagedamini koos kokata ja einestada. Eriti kui ilm õues olemist soosima hakkab.

Boheemi majaosa on väga suur ning keldrise ehitab ta tasapisi väikest basseini ja sauna. Kelder on tal niigi suurem kui minu Tallinna korter ja väga kõrgete lagedega. Kelder polegi päris õige sõna, sest tegelikult läheb sealt uks otse aeda, seega pigem võiks seda isegi esimeseks korruseks kutsuda. Kõndisin ja ohkasin. Tahan ka sellist maja endale! Ja sellist aeda! Boheem julgustas mind muuhulgas veelgi rohkem aias toimetama ning ütles, et ma ei pea isegi küsima kui ma midagi teha tahan. Murelipuud on meil muide viljadest lookas ja on täitsa lootust end mureliks süüa. N. pakkus, et enne mai lõppu võiks need valmis saada küll. Tuleks nüüd soojus tagasi ja sajaks vähem, saaks ma oma Gemüsegarteni korda teha. Ja selle väravataguse nurga. Sõrmed juba sügelevad.

Oh ja siis need jutud. Boheemi puhul vahel ei teagi, kas teda uskuda või ei. Näiteks on tal nelja riigi kodakondsus (Šveits, Prantsusmaa, Brasiilia ja Argentina) ning Brasiilia kodanikuks saades pidi ta tegelikult pühalikult vanduma, et ta ütleb kõigist teistest kodakondsustest lahti, aga asi tal siis valet vanduda, eks. Tema toonane ameeriklannast abikaasa olevat näiteks põnnama löönud, et äkki peabki oma USA passist loobuma.

Ma sain ka teada, et see pelglik kassike, kelle ühed üürnikud siia maha jätsid, on umbes aasta metsikuna õues elanud ning tegu on isase ja ilmselt (puhtatõulise) angoora tõust kassikesega. Tuleb hakata talle sinna garaažipööningule süüa viima ja vaikselt kodustama. Pikk ja okkaline saab see tee ilmselt olema.

2 comments

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s