Must Dusty

Astusime eile õhtul toast välja, et Franzu tuppa tooma minna ning leidsime oma kassikese vaid mõne meetri kauguselt. Istus teine müüril, millesse me postkast pistetud on ning jõllitas Boheemi ukse suunas. Boheemi ukse lähedal on üks pink ning selle pingi seljatoa vahelt jõllitas vastu Dusty.

Dusty on must kass, kes kuulub Boheemi eksnaisele, kes hetkel Indias mingit hingeotsimisasja teeb. Miks see hingeotsimine klistiire sisaldama peab, ei julgenud ma ta käest küsida kui ta mulle rõõmsalt oma plaanidest rääkis. Dusty on vanake, aga oli kunagi selle kandi kõige bossim kass, kes oma aia võõrastest kassidest vaba hoidis. Inimesi näib ta samas kartvat, sest ma olen üritanud teda endale lähedale meelitada, aga ta põgeneb alati ära.

N. arvas, et me võiks Franzu Dusty juurde viia. Võttis meie loomakese sülle ja läks aeglaselt Dusty suunas. Kükitas siis maha ning lasi Franzu lahti. Franz lippas Dusty juurde ja pani oma nina vastu Dusty oma. Dusty urises. Franz tuli pettunud näoga meie juurde tagasi. Neist vist sõpru ei saa.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s