Sidruni uued rehvikud

Meil oli tänaseks paika pandud plaan. Mina lõpetan oma viimase keeletunni ära ning suundun siis piirile, N. korjab mu sealt peale, sõidame ta töö juurde ja ma sõidan sealt koju, et süüa lõunat ning seejärel (kui asutused jälle töötavad ehk kell 14:00) sõita ühte autotöökotta, kus rehvikuid müüakse. Jah, ma kutsun nüüd autokomme rehvikuteks. Aitäh, Nell!

Mina oli 12:30 CERNi peahoone ees ja lugesin raamatut. N.-ist polnud kippu ega kõppu. Peatükk oli põnev, seega ma tema puudumise üle just ei kurtnud. Mõtlesin, et loen peatüki lõpuni ja siis helistan talle. Ehk on Herr Insener end tööd tegema unustanud. Olin just peatüki viimast lõiku lugemas kui N. mulle helistas. Auto ei lähe käima.

Ma lonkisin Saint-Genis-Pouillysse, ostsin Carrefourisist midagi näksida, lugesin pargis raamatut ja läksin siis bussi peale. See buss käib kord tunnis ja varasemasele oleks ma vaid siis jõudnud kui ma oleks piirilt peatuseni jooksnud. Ei tundunud just väga peibutav väljavaade.

Jõudsin koju, lugesin veidi aias raamatut ning mõtlesin just koristama hakata kui N. mulle helistas. Süüteküünlad on korras ja aku ka, seega Sidrunil on midagi suuremat häda. Gexis on inglise keelt rääkivad mehaanikud, aga neil pole seda masinat, millega Sidrun CERNist Gexi vedada. Kaalusime erinevaid variante ning ma pakkusin, et tulgu ta bussiga koju ära ning mõtleme õhtul Boheemi abiga midagi välja. Mõtlesin siis aga, et lähen ja vaatan, kas Boheem kodus on. Aias istus Boheemi poeg, kellele ma Bonjour hõikasin ning siis inglise keeles pärisin, kas ta isa kodus on (Boheemi poeg on kakskeelne). Polevat. Pagan. Poiss pakkus end aga meie häda kuuldes kohe appi ning otsis välja nii veoteenuse kui ka helistas sinna, et asjad kokku leppida. Peale korduvaid mitmepoolseid telefonikõnesid (poiss vedajatega, mina N.-iga) saime asjad klappima ning mina asusin koristama.

N. helistas just, et öelda, mis autol viga on. Selgus, et aku oli tühi ja kohe nii tühi, et tema katsed seda ise laadida, ei olnud õnnestunud, aga kui too vedaja oma võimsamate vahenditega proovis, läks auto käima. N. vuras Gexi, ostis sealt uue aku ning lubas ka rehvikud ära osta ja udutule ära vahetada. Ma peaks nüüd uue tehnokontrolliaja broneerima ning N. peab lähipäevil käima Bellegarde’is, et saada miski oluline paber, mis tõestab, et ta ei võlgne Prantsuse Vabariigile Sidruni eest sentigi käibemaksu. Seejärel tuleb suur paberihunnik kokku pakkida ning autot registreerima minna. Prantslased armastavad paberit. Kirglikult.

2 comments

  1. Merle

    Boheemi poeg oli selles loos väga tore, et oli valmis kohe aitama. Rööm sellistest inimestest.

    • Rohelohe

      Mind üllatas selle kõige juures see, et ta sai just 18, seega võib-olla eeldaks temast veidike teismelise ülbust, aga ei. Väga armas poiss on.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s