Moosipräänik

Pärast kolme tundi eraviisilist prantsuse keelt kõndisin ma koolist välja ning muhelesin. Jaa, just seda tunnet ma polnudki need kaks nädalat tundnud. Seda tunnet, et su pea on lõhkemiseni uut teavet täis topitud ning mõtetes valitseb teatav segadus.

Läksin poodi ja ostsin maiustusi. Muuhulgas midagi, mille nimi on nonnettes de Dijon, mis maitsevad täpselt nagu need nõukaaegsed moositäidisega präänikud. Eneselegi teadmata sõime me õitsval nõukaajal Prantsusmaa hõrgutisi.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s