45 minutit päikesetõusuni

Käisin täna CERNis. N. möllis mu sisse, sest seal kõneles selline vahva kanadalanna nagu Julie Payette, kes kaks korda kosmoses käinud. Ta pidas väga muheda loengu, näitas ilusaid (ja kohati väga naljakaid) pilte ning oli üleüldse väga inspireeriv.

Muide, mina näiteks ei teadnud, et ISS ehk rahvusvaheline kosmosejaam tiirleb ümber maa sellise kiirusega, et ISSis viibides näeb päikesetõusu või -loojangut iga 45 minuti järel.

Homme varahommikul oleks meil võimalik näha, kuidas ISS üle Genfi lendab, aga ilmateade lubab laussadu ja pilvi. Paganas!

CERNi hooned on aga labürindid ning ei saa mina aru, mis loogika kohaselt on järjest hooned numbritega 4, 5, 51, ja 501. Aga noh, kuniks kaart näpus ja hooned omavahel koridoridega ühendatud, siis elab vast üle. Ei pea vähemalt vihma kätte ronima. Meil nimelt sajab siin jätkuvalt. Brr.

Lisaks tuleb nentida, et liiklus on siin hukas. Läksime kodunt 7:45 välja ja ma astusin umbes 9:03 Berlitzi keeltekooli uksest sisse. Täna sain N.-iga koju tagasi, homme tuleb ise välja mõelda, kuidas ma sealt Saint-Genis Pouilly’st oma kodukülla pääsen. Tähendab, bussi peale tuleb minna, aga ma pean nüüd veidi uurima, kust see buss täpsemalt läheb ja välja mõtlema, kuidas prantsuse keeles piletit osta.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s