Postfaktisch
Propastop avaldas Mikk Salu eelmise nädala Ekspressi artikli sellest, kuidas välismeedia Eestis sõda otsimas käib. Tuletas enda viimast töökohta meelde, kus välismeediaga sageli suhelda tuli ning samuti välisriikides kuuldud küsimusi-kommentaare. Ma polnud kunagi päris sellise nurga alt mõelnud, aga peale artikli lugemist tuleb nentida, et tõsi ta on. Eestiga seoses küsitakse alati, kas/miks me ikka kardame Venemaad ning need, kes Eestis käinud, on üllatunud, kui modernne Tallinn välja näeb. Et polegi selline depressiivne endine nõuka vaid täitsa Euroopa.
Mind muide häirib ka, et välismeedia kasutab Eesti kohta jätkuvalt “endine nõukogudevabariik” ehkki ma ei usu, et meie suursaadikute Saksa meediale saadetud kiri seda väga muudab. Ma ühele sakslasele mainisin, et kui teie räägite ja teist räägitakse Saksamaast kui tervikust, mis on sellisel kujul eksisteerinud sama kaua kui meie taasiseseisvumine, siis milleks on vajalik meie puhul seda ajalugu kogu aeg rõhutada, aga teie puhul mitte?
Nimel on jõudu. Ega Eestis poleks muidu kombeks olnud kalale ja jahile minnes loomade nimesid mitte kasutada, sest see pidavat jahisaagi ära hirmutama.
Serverisirvija 
Jaa, sõnal on jõud. Ma ükskord lugesin (äkki oli Twitter?), et vist Urmas Paet oli Eesti kohta kasutanud mitte sõna tiny ehk tilluke, vaid compact :) Isegi kui see lugu ei vasta tõele, siis mina olengi viimased aastat-paar Eestit tutvustanud sõnaga compact – väike ja tiny saavad mõnikord kuidagi halva maigu juurde kui Eestist rääkida, aga see teine sõna kõlab kuidagi kohe paremini :)
Compact on ses mõttes ka parem, et see viitab sellele, et riigis on palju asju ja need on lihtsalt kättesaadavad. Šveits on näiteks natuke väiksem kui Eesti, aga Šveitsi kohta ma kompaktne ei ütleks.
Tilluke kõlab samas armsalt, aga eks see on ka see, et iga sõna assotsiatsioonid on väga individuaalsed.
Mulle meeldib ka sõna tiny, aga kuidagi satun ma alati lugema artikleid, kus koos selle sõnaga on ka hulk teisi sõnu, mis mulle ei meeldi, pigem negatiivse tähendusega sõnad (noh, umbes, et tiny, ex-Soviet, poor jne).
Samas pole mul ka tiny vastu mitte midagi, eriti kui ta positiivses kontekstis kirjutatud on.
Kusjuures ma ei mõista ka, miks Eesti kohta vaene öeldakse. Vähem jõukam kui n-ö vana Euroopa – jah. Vaene – ei. Eesti on, kui kõik Euroopa riigid võrdlusesse võtta, keskmik või veidi üle selle. Seal Balkanil ja ÜRO määratluse järgi Ida-Euroopas on riigid meist kordades vaesemad. Aga noh, kui Soome ja Skandinaavia on ainsad, kellega end võrreldakse, siis muidugi :D
Noh, ma pole väga objektiivne, sest ma olen ju eestlane, aga mulle tundub, et paljudele ajakirjadele-ajalehtedele on lihtsalt niivõrd palju lihtsam oma artikli sisu lugejale “kohale tuua”, kui nad kirjutavad, et Eesti on ex-Soviet (ma olen üliharva lugenud ka post-Soviet), poor, tiny ja muidugi kõige tipp on sellistes kirjutistes alati “gained independence”. Et võiks ju vähemalt faktegi teada…?
Aga ma kahtlustan, et asi on lihtsalt selles, et keskmine välismaalane mõtleb, et ex-Soviet = kindlasti vaene, raskustes ja vene keelt rääkiv. Sest stereotüüp on ju selline – kõik räägivad vene keelt, hallid majad, hallid inimesed, vaesus jne. Samas toob see lugejaid – kui ikka kirjutatakse, et tiny Estonia, mis on ühtlasi vaene võrreldes Saksamaa ja Soomega, ent mille kõrval on agressiivne Venemaa, kelle küüsist pisiriik alles 25 aastat tagasi iseseisvuse saavutas, siis inimestele on lugu kohe kergem müüa.
Su kahtlus on täiesti põhjendatud ning suurem osa Lääne-Euroopat ei suuda meid siiani kaardil õigesse kohta paigutada. Olgu, Baltikumi nad meid ikka paigutavad, aga milline neist kolmest, seda nad sageli ei tea :)
Samas siin ongi meie ülesanne – noid stereotüüpe positiivselt ja positiivsusega murda. Mitte halada pidevalt selle nõukaaja ja selle läbi kaotatu üle (vaatame parem, kas me midagi ka võitsime?) mitte viriseda madalama rikkusastme üle vaid näidata kui ägedaid asju siin on (moeloojad, looduskosmeetika, e-riik, must huumor, jne) ning kui keegi küsib, kust sa tuled, siis olla oma riigi üle uhke ja positiivne. Vanasõnagi ütleb, et kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja. Samas, siis saaks kõigile silmaklapid jagada ja Eesti piraadiriigiks kuulutada. Arrrrgh! :)