Lõppematud ummikud

Mu pea kumiseb ja kere on väsinud, sest teisipäeval veetsime me umbes 11 tundi autos, et sõita Genfi ja eile veetsime me enam kui 12 tundi autos, et sealt tagasi tulla. Olles üpriski magamata, sest eelnevalt õhtul sai hilisõhtuni sõpradega lobisetud. Reedeõhtused saksamaised kiirteed ei ole meeldivad ja see on veel äärmiselt viisakalt öeldud. Samas, kui te olete veidi väsinud, siis ei ärata teid miski paremini üles kui see hetk kui te umbes 155 km/h kiirusel reavahetuse teete, et kobida jalust ära ninapidi vaat et pagaasnikus istuvalt kiirteeraketilt ning üritate samal ajal mitte sõita sisse või maanduda liiga lähedale keskmisel rajal kimavale autole, et hetk peale manöövrit kuulda kõrvalistujat hüüatamas: “Pidurda!” ning lükata pidur nii järsult ja kiirelt põhja, et ohutuled vilkuma löövad, sest mingi idioot  tore kaasliikleja, kelle džiibi külge on kinnitatud hobutreiler, on otsustanud parempoolselt rajalt suunda näitamata keskmisele rajale ja otse sinu ette sõita.

Ühtlasi ei ole tore olla tipptunni ajal Frankfurdi lähedal, sest need viierealised liiklusummikus teed tekitavad lootusetuse tunde. Veidi nagu see Doctor Who episood:

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s