Jõulud läinud ju

Jõulud olid meeldivad. Neljapäeval käisin Majahaldja ja tema lapselapsega kesklinnas jumalateenistusel. Majahaldja härrasmees viis meid autoga galantselt kohale ning lasi seejärel oma süvenevale ateismile viidates jalga. Me olime 20 minutit varem kohal, aga kirik oli juba mõõdukalt rahvast pungil. Istuma me siiski saime.

Kirik kannab muideks St. Martini nime, mis mulle kohe Tikri ja Bondi meelde tõi. Shaken, not stirred, eks ;) Ehkki Bond pidavat nüüd hoopiski õllekest libistama, nagu ma kusagilt kuulsin. Röhitsev ja õllekõhuga Bond? Oh ajad, oh kombed.

Jumalateenistus oli ilus, ma isegi sain umbes 70% või enamast aru ning oma üllatuseks avastasin, et “Üks roosike on tõusnud” kõlab ka oma originaalkeeles väga vildakalt. Ma arvasin alati, et sellel laulul on too lihtne tõlkehäda, et eesti keeles ei mahu tekst kuidagi viisile ära. Ei, ka saksa keeles on nii. Muusika ja laul ei lähe kokku. Minu kõrvade jaoks kohutav dissonants. Kui “Püha öö” esitusele tuli, siis ma üritasin laululehe järgi veidi kaasa laulda, aga ega ma suurem asi laululind ole.

Peale kirikut istusime Majahaldja juures, kus kirikus käinutele lisaks tema baieri härrasmees, Majahaldja tütar, poeg ja minia. Pepsi oli ka. Neil olevat kombeks oma jõuluõhtut klaasi vahuveiniga alustada. Nagu inglismannid ütlevad: “When in Rome…

Ma eeldasin mingil põhjusel seapraadi ja muud, aga selgus, et siin Saksamaa nurgas süüakse jõuluõhtul keeduviinereid ja kartulisalatit. Viinerid on pikad ja kartulisalat on keedukartul remulaadikastmes. Väidetavalt oli laual kolm erinevat kartulisalatit, aga mu meelest maitsesid nad kõik üpriski ühtemoodi. Olgu, ühes oli marineeritud kurki sees.

Kuumsuitsukala oli ka ning minu suureks hämmastuseks söövad sakslased külmsuitsuforelli mädarõikaga, mis tundub mulle absoluutse toidu solkimisena. Hõrk kala ja kärts mädarõigas, no ma ei tea.

Magustoidu järel oli kingituste aeg. Andsin enda kingid üle (Majahaldjale CD, Pepsile üks hea konserv ja pojale-tütrele väike vihikuke eesti keele kohta) ning sain enda üllatuseks väga palju kinke vastu. Majahaldjas muigas kui ta Pepsile mõeldud kinki nägi. Minu kotikeses oli midagi head ka Franzule. Hullud kassimammid, ma ütlen.

Lobisesime ka, suuresti saksa keeles. Vahel, kui kohe üldse meelde ei tulnud, mõned laused inglise keeles. Ma sain jällegi enam-vähem kõigest aru. Mitte kõigist sõnadest, aga üldjoontes vestlusest. Ma olen jätkuvalt hämmingus. Oli meeldiv õhtu.

Reedel tegin rattaretke Wolfenbüttelisse ja tagasi, aga sellest kirjutan ma eraldi, sest ma pean esmalt pilte sortima.

Täna oli hommikusöök tütre juures. Kell 11, seega rohkem nagu brunch. Peaks selle sõna ära eestindama. Hommikõuna? Hommikõuna kõlab hästi. Ühesõnaga, käisime hommikõunal. Pole vist vaja öelda, et ka hommikõuna algas vahuveiniga. Nad ikka oskavad siin elada :) Tütar ja tegelikult ka poeg elavad meist üldse  mitte kaugel ja on teineteisega sisuliselt naabrid. Kokkuhoidev pere.

Sõime, jõime teed, lobisesime. Kolm ja pool tundi lobisesime. Saksa keeles. Kas ma olen juba maininud, et ma olen täiesti hämmingus, et ma suudan sakslastega saksa keeles lobiseda? Konarlikult, aga täiesti pädevatel teemadel. Mul on tunne, et baieri härrasmehele ma meeldin, sest ta on leidnud uue “ohvri”. Teised näisid kohati väga tüdinenud välja kui ta jälle pikalt filosofeerima või arutama asus, mul oli samas põnev. Ja keeruline, sest tal on baieriaktsent.

Päeva meeldivaim hetk oli siis kui ma parasjagu kirjeldasin (ma enam ei mäleta, mis põhjusel), kuidas väga külma ilmaga lumi jala all kriuksub, puitaiad krõksatavad ja päike, kui teda on, on nii hämmastavat värvi. Baierlane katkestas mind korraks ja sõnas: “Teil on täiesti hämmastav sõnavara!” Ma kohe kohmetusin. Armastusväärne vanahärra.

2 comments

  1. reet

    Kui mina kunagi ammu Lübeckis kaebasin, et restoran uputas täiesti kena kala vvvvastiku mädarõikakastme sisse ära, ajas kohalik silmad suureks ja oigas, et mädarõigas on ju delikatess!!! Võeh.

    • Rohelohe

      Oi, selle panen ma nüüd küll kõrva taha, et restos tuleb kala tellides ettevaatlik olla. Ma arvasin, et nad seal põhjas ikka mõistavad kala, aga näib, et vist ikka ei mõista. Oh neid sakslasi küll, nad ikka ei saa aru, kuidas toit funktsioneerib.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s