Kõrvitsalakkuja

Küpsetasin täna õhtul ahjus kahte kõrvitsat. Üht hokkaidot ja üht spagetikõrvitsat. Spagetikõrvitsa tarvitasime õhtusöögiks ära (pool mulle, pool N.-ile, väga suurt vaimustust ei tekitanud), hokkaido on mõeldud homme külla tulevatele inimestele lasanje tegemiseks.

Õhtusöök möödas, hokkaido jahtub jätkuvalt pliidil, istume elutoas diivanil. Mina: “Viitsid sa püsti tõusta ja kööki minna? Mingi naljakas heli tuleb köögist.” N. ajab end püsti ja mina veel naljatan, et hehee, äkki Franz lakub kõrvitsapoolikuid.

Kes viimasena naerab, naerab paremini, eks. Franz oligi kõrvitsa lakkumisega ametis…

2 comments

  1. Kati

    Mille poolest see spagetikõrvits väga muljet ei avaldanud?
    Mõtlesin ise just prooviks osta, kuna kõik ameeriklased, keda ma loen, blogivad neist ning ma juba mitu-mitu aastat olen tahtnud seda osta (aga mida polnud, oli see kõrvits Eesti poodides) aga alles nüüd olen hakanud seda poodides nägema.

    • Rohelohe

      Selle kõrvitsa peamiseks müügiargumendiks on väide, et sellega saab põhimõtteliselt pastaroogi teha, sest ta ei ole maitselt tugev ning peale küpsetamist saab temast nuudleid teha. See viimane mul välja ei tulnud, aga võib-olla hoidsin ma seda liiga kaua ahjus (ca tund). Ribakesi sai, aga päris vermicelli nuudlit mitte, segades läksid nuudlid täitsa pudruks ning lõpuks oli roaks kõrvitsamögin pesto ja parmesaniga.
      Proovida tasub teda ikka (maitsed ka erinevad) ning hoiatan ette, et toore spagetikõrvitsa poolitamine nõuab ilmselt ketassaagi :) Ma vaevlesin temaga ikka väga pikalt.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s