Esimene kord

Täna öösel rääkisin ma esimest korda ühes unenäos saksa keeles. Kehvasti, mitte ladusalt. Nii, nagu tegelikult ka on. Ma olin miskis kaitseväe kohvikus ning ostsin tagatoas koolat, et seejärel minna eestoast uurima, et kas ma ikka tellisin juba söögi ära, sest ma olen paraku nii kogutavalt geistesabwesend ning ei mäleta.

Unenäod olid üldse kuidagi veidrad ehkki kõik need killud hägustuvad iga ärkvel oleku hetkega. Ühes episoodis tagusin ma kedagi väga halba mingi väikese tuutuga ning hilisemas episoodis selgus, et ma olin ta ära tapnud. Kuidas mul õnnestus tolle tuutuga tal kõri läbi lõigata, on üks neid unenägude seletamatuid asju. Panin N.-i abiga laiba autosse ning läksime Austria matkaradadele head vähekäidavat kohta otsima, kuhu surnukeha ära sokutada. Nii palju kui ma mäletan, me peitmiseni ei jõudnud, aga hea on teada, et ma võin olukordades, kus mu mõrvarlik iseloom välja lööb, N.-ile lootma jääda. Vähemalt unenägudes :)

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s