Valu ja vaev!

Eile sadas peaaegu terve päeva vihma, mis ilmselgesti takistas mul rattaga sõitma minemast. Mitte et mu ratas või ma ise vihma käes ära sulaks, ma lihtsalt olen vahel täielik mömm. Täna näib samasugune ilm olevat, tuuline ja taevas on hallide pilvedega kaetud, seega ka täna ei lähe ma rattaga sõitma. Joogat peaks tegema. Ma eile veidike proovisin, peale umbes kaheaastast pausi, sest toona ma esmalt tüdinesin joogast veidi ära ja teiseks lõi mul ühel hetkel välja miski veider randmehäda, mis takistas mul oma keha raskust korralikult käele toetada.

Esimene avastus oli, et ma ei paindu enam üldse. Kõik lihased on kanged ja liigesed ka. Kahe aasta eest sain püsti seistes ja alla kummardades käelabad jalalabade kõrvale maha panna, nüüd suudan ainult sõrmeotsad põrandale suruda. Teine (taas)avastus oli, et päikesetervitused on igavad. Kaua teha ei suutnud, venitasin end veidi niisama.

Seejärel asusin ühe meisterdusprojekti kallale, mis tähendas suhteliselt pikka nokitsemist väga ebamugavas sundasendis. Valmis ei saanud, täna tuleb jätkata.

Öösel magas kass seljas, vähemalt ei kräununud.

Hommikul oli valus olla. Kael valutab eilsest sundasendist, mingid lihased valutavad joogast ja midagi saan ma kindlasti ka Franzu süüks panna. Valu ja vaev!

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s