Ööbaar ja peene butiik
Hakkasin lugema põnevat blogi, mida peavad Mondo vabatahtlikud Keenias ning seal olev postitus Keenia sildimajandusest tõi mulle meelde kaks asja. Esiteks Tansaanias, täpsemalt Arushas ja Moshis nähtu, mis paneb mind hoogsalt kaasa noogutama. Minu Tansaania aeg möödus küll ennekõike loodses ehk Kilimanjarol ja safaritel, aga üht-teist sai ikkagi näha ja jäädvustatud.
Pisike natsihotell Arushas:
Meie oma hotell, mis pakkus Roooootsi massaaži ning kus me “enamasti teretulnud” olime:
Teine asi, mis mulle meenus, oli mõte näidata Bulgaariast kogutud veidraid silte. Mõned tõlkeapsud, mõned niisama veidrused. Kahjuks ei ole mul fotot ühest meie mägikülla viival teel asuvast külast, kus asuvad Tuhkatriinu ja Roosevelti nime kandvad poekesed.
Basturma ei ole teps mitte tõbras või närukael, nagu see menüü väita üritab, vaid ikkagi vinnutatud liha. Ilmselt mõeldi siin näiteks jerky’t ehkki see pole basturma kohta päris õige väljend.
Menüüdes on kohatud ka muud põnevat, näiteks mesilassuppi (bee soup või pea soup), multimiljonäri mahla, võis küpsetatud hõimu (tribe või tripe) ning magustoiduks vaske (sõnad “mesi” ja “vask” on bulgaaria keeles samad, inglise keeles aga mitte).
Mõnel juhul tahab ka bulgaarlane udupeen olla ja pigem inglisekeelseid nimesid kasutada, aga et kohalik lugeda suudaks, tuleb see sildile ikka kirillitsas panna.
Fast fuud!
Olgu, tegelikult on hulk inglisekeelseid sõnu ametlikult bulgaaria keele sõnavaras, sest erinevalt meite keelest ei saa bulgaaria keeles sõnu lihtsalt kokku kleepida ning uusi toota. Meie ütleme jäämägi, inglased iceberg ning bulgaarlased айсберг. Alternatiiv oleks öelda “jääst tehtud mägi / mäelaadne moodustis”. Veidi pikavõitu.
Ära ei põlata ka segukeelt ehk bulgaariakeelsele sildile pikitakse sisse ladina tähestikus sõnu.
Ühe puhta liha kebaptšeta kohta on seal pakis hämmastavalt palju lisaaineid. Samas ma pean tunnistama, et nood Kauflandi kebaptšetad maitsevad neetult hästi.
Samuti ei lase bulgaarlane end häirida vägevatest nimedest või omapärastest kaks ühes asutustest. Ööbaar ja spa-keskus? Kõlab suurepäraselt!
Samuti võib kohata pisikesi kioskeid, mis müüvad “moodi otse Euroopast” ja muud põnevat. N.-i vanemate kodu lähedal on näiteks selline “butiik”:
Butiigist mitte väga kaugel on aga pood, mis väidab end müüvat rõivaid kilo kaupa ning sinna kõrvale koerte ja kasside toitu.
Lõpetuseks kaks asjasse vähem puutuvat fotot. Esiteks reklaamid. Bulgaarias on jätkuvalt tugevalt sees arusaam, et asju ning teenuseid tuleb müüa sulni neidise fotoga. Autokummid, PVC aknad, alkohol, tõlketeenus…
Teiseks kirjutasin ma kunagi ammu Plovdivis asuvast Victor Hugo tänavast ja selle omapärasest sildist. Leidsin sellegi foto oma arvutist üles.
Serverisirvija 