Absurdikomöödia kahes vaatuses

Tegelased:
Lugupeetud Autor, Sidruni „omanik“, eestlane
N., Sidruni tegelik omanik, bulgaarlane
Sidrun ehk Citroen Xsara, 10+ aastat vana ja natuke mõlkis, prantslane
Notaribüroo töötajad, bulgaarlased
Tõlkebüroo töötaja, bulgaarlane
KAT ehk autoregistribüroo, bulgaarlased

Proloog

Me olime plaaninud Sidruni Austria numbrimärkide alla tuua, aga et meie Austriasse jäämine sai üsna pea kahtluse alla seatud, lükkasime me selle teadmatusse kaugusesse edasi ja eirasime rõõmsalt Austria reegleid. Talvel kukkus Sidruni tehnilise kontrolli tähtaeg ning et meil polnud plaani lähiajal autoga Eestisse vurada, otsustasime Bulgaariasse jõudes võtta siinsed registrimärgid, et tehniline kontroll saaks tehtud. Liiatigi võime me Saksamaal terve aasta oma numbrimärke kasutada ning arvestades kindlustusmaksete kolossaalset erinevust, ei peibutanud meid miski Saksamaa süsteemiga liituma. Ma teadsin, et Bulgaaria asjaajamine ei saa lihtne olema, aga järgnevat poleks ma ealeski oodanud. Parafraseerides klassikuid: „Oleks ma teadnud, mis tulemas on, oleks ma sohu peitu läinud.“

Esimene vaatus
Kus Lugupeetud Autor müüb ja N. ostab auto. Kui keeruline see ikka olla võiks? O sancta simplicitas!

On meie kolmas päev Bulgaarias, esmaspäev, läheme luurele. Mingil arusaamatul põhjusel tuleb Bulgaarias autot müüa-osta ja paljusid muid lihtsaid finantstegevusi teha notari juures. Ilmselt peaks see vähendama petuskeeme, kuid N.-i pessimistlikul hinnangul see ei toimi, sest tegelikult kontrollisüsteemi pole ning vahel tuleb ette ka pahatahtlikke notareid, kes altkäemaksu eest ohvril rõõmuga naha üle kõrvade tõmbavad. Notareid on palju, aega broneerima otseselt ei pea ning seega jalutame sisse ühte kontorisse, kus N. varem käinud on ja mis tundub usaldusväärne.

Ootame mõnda aega, sest kõik sapsivad ringi ning uued kliendid ei näi kedagi huvitavat. Saame lõpuks notari assistendiga jutule, kes vaatab mõtliku pilguga eestikeelset autodokumenti ning teatab, et esmalt võiks me KATist küsida, kas notariaalselt lepingut ikka on vaja. Ikkagi välismaalane ja puha. Lisaks peaks me autodokumendi ära tõlkima ning soovitatavalt mõnes büroos, mis tõlke õigsust kinnitab. Ahah, leida Plovdivist eesti-bulgaaria tõlkija. Ei kõla üldse võimatu ettevõtmisena. Ei. Üldse mitte. Eip.

N.-i vanemad olid järgmisel päeval KATi minemas ja seega lubasid, et katsuvad asja uurida. Meie aga tegime dokumentidest koopiaid ning arutasime võimalust, et äkki ma ikkagi lähen Saksamaalt autoga Eestisse. Poola kaudu ja üksi oleks see umbes kolm päeva, Thüringenist läheb laev, mis viib su 25 (!!) tunniga Ventspilsi ehk ka nii läheks kolm päeva. No proovime ikka Bulgaaria märgid saada.

Vanemad naasid KATist ilma informatsioonita, sest seal oli otseloomulikult olnud täielik hullumaja ning keegi ei tea seal kunagi midagi. Kodulehte KATil pole (kujutate ette Maanteeametit koduleheta?), on vaid väike alamsektsioon ministeeriumi lehel, kust N. telefoninumbri leidis. Rõõm oli üürike, sest seda telefoni ei võtnud keegi vastu.

Mina võtsin vastu otsuse – lähme ikkagi notarisse, vahet pole, kas seda on vaja, vähemalt saab auto müüdud ja mida see KAT ikka teha saab. Kuidas lahendada tõlkeprobleem? Autodokumendid on põhimõtteliselt standardsed ehk Euroopa Liidu dokumentidel on väljad enam-vähem samad. Bulgaaria omadel on legend peal, sest kus sa muidu teaks, mida näiteks C 1.1 tähendab. Bulgaaria omad on õnneks ka kolmkeelsed (lisaks ka inglise ja prantsuse keel) samas kui Eesti omad on ainult eesti keeles, seega loogiline lahend oli, et nii palju kui saab, kasutame võrdlusmeetodit ja seal, kus ei saa, tõlgin mina teksti inglise keelde ja N. selle omakorda bulgaaria keelde. Samas oleks see mitteametlik tõlge, seega läksime esmalt ikkagi igaks juhuks ühte tõlkebüroosse.

Eesti keel? Pole probleemi! Meil on selline tõlkija olemas küll. Ahh?! Mida!? Kes?* Andsime dokumendid ja kontaktnumbri ning jäime ootama, pidid helistama ja aega pidi minema kaks-kolm tööpäeva. Möödus päev. Vaikus. Olime kesklinnas, seega kõndisime büroost läbi, et uurida, mis seis on. „Vabandame väga, aga me ei saa oma tõlkijat kätte, seega me ikkagi ei saa teid aidata.“ Ahah, miks te meile helistada ei võinud? Sai ju öeldud, et selle tööga on marukiire!

Kodus võttis N. dokumendid ette ning mina assisteerisin. Luukpära inglise keeles? Ömm… Internet! Vaatame keretüüpe, on vist hatchback. Kuidas on hatchback bulgaaria keeles? Хечбек :)

Järgmisel päeval naasime notarisse. Ootasime mõnda aega, sest oli järjekord ning kui meieni jõuti, selgitas N. olukorda KATiga ning notaribüroo oli nõus asjaga tegelema. Annavad kohe ka nõu, et ärge te kinkelepingut küll tehke, sest siis peaks auto väärtust hindama ja riigilõiv on ka kohe kõrgem, mõelge mingi fiktiivne, aga usutav hind välja. No teeme siis 1000 levaga, auto veidi mõlkis ka ja no ikkagi 10+, eks. Andsime dokumendid ning jäime eesruumi ootama. Ootasime ja ootasime, vahepeal küsiti, et mis keeles minuga rääkima peaks. Inglise? Pole probleemi, notar oskab küll. Lõpuks saabuvad dokumendid koos notariga ning ta asub asja selgitama (väga üldiselt), sest nii näeb kord ette. Mul isiklikult on täiesti ükskõik, ma olen valmis kõigele alla kirjutama, lootes, et N. ei lase mul neeruannetusele või muule taolisele luba anda :)

Vaatan esimest dokumenti ning köhatan vaikselt. Mu nimi on valesti kirjutatud. Pole hullu, teeme ringi. Sekretär jookseb papreid ringi toksima ning mina muigan asjade korralduse üle. Kui ma kunagi ammu pangast laenu võtsin ja kodu ostsin, istusime nagu tibupojad seal notari suure laua taga, siin aga ei lasta sind ooteruumist kaugemale.

Lõpuks tuleb mul allkirjastada kolm ja N.-il kaks erinevat dokumenti. Mõlemad panevad allkirja müügilepingutele ja paprile, millega me tunnistame, et me pole kellegagi abielus, sest muidu on äkki tegemist ühisvaraga ja mul poleks üldse õigust seda müüa ja N.-il osta. Minu kolmas dokument on deklaratsioon selle kohta, et ma ei võlgne auto eest kellelegi mitte midagi. Mul on tunne, et Eestis on korterit lihtsam osta kui siin autot.

Vaatus kaks
Kus N. maadleb kõrgema astme turboidiootidega

Mängima hakkab muusikapala:

N. lahkub kodust varavalges ehk enne kaheksat, sest KAT avab uksed kell pool üheksa ning tasub varakult kohal olla, et järjekorras võimalikult esimene olla. Esimese ülesandena peab N. ostma autole, millel pole veel Bulgaaria numbreid, kindlustuse ja maksma keskkonnamaksu (hiljem uriseb ta selle üle korduvalt, sest selle auto eest on seda maksu juba korra tasutud). Ei midagi keerulist, raha soovitakse ikka vastu võtta.

Järgnevad poolteist tundi veedab N. valge putka ees järjekorras seistes. Putka, mis on osa kontorist, on nii pisike, et sinna eriti inimesi ei mahu, seega järjekord on õues. Inimeste vahel siblavad mustlased, kes üritavad korraga nii kerjata kui midagi maha müüa. Järjekord läheb erakordselt aeglaselt, sest keegi on tööle kaasa toonud kodus tehtud saia ning KATi prouadel läheb pool aega saist rääkimise ja selle söömise peale. Lõpuks klienditeenindaja juurde jõudes saab N. üle anda kõik dokumendid ning saab vastu täidetud formulari ja kaks deklaratsiooni. Ühe peab ära täitma auto maale tooja ja teise auto registreerija. N. täidab mõlemad ära ja küsib igaks juhuks üle, kas kõik on OK, kas ta ikka tohib maale tooja ehk minu eest deklaratsiooni täita. Jajah, kõik on korras, ilmselt, proua ei tegele selle nüansiga, küll kolleegid selgitavad.

Viimase asjana annab proua talle paberi, mille mina võiksin ära täita ja sellega KATi tulla kui ma sooviks Eesti jaoks tõendit, et Bulgaaria on dokumendid ja autonumbrid minult ära võtnud. Mina otsustan, et kõik muud ajaveetmise viisid on etemad kui see ning küllap riikidevaheline teavitus toimib (Eesti-Bulgaaria vähemalt toimis), liiatigi saan ma müügilepingut ette näidates teha Eestis vara võõrandamise avalduse ning probleeme ei tohiks tekkida.

N. liigub koos autoga järjekorda, mille kaugemas otsas on tehniline kontroll. Kohustuslik välismaalt või muudest Bulgaaria piirkondadest toodud autodele (Bulgaarias on piirkonnapõhine registreering, igal maakonnal oma). Mõne aja pärast avastab N., et tegelikkuses ei olegi järjekorda kui sellist vaid on umbes neli järjekorralaadset moodustist, mis kõik lõppevad ühe ja sama värava juures. Täielik kaos. Samas on kaoses mõningad huvitavad anomaaliad. Näiteks vahel ilmuvad autod, mis ei seisa järjekorras vaid liiguvad otse värava juurde ja saavad sealt kiiresti läbi. Ühel hetkel saabuvad kaks BMWdega maffiatüüpi, kes üritavad järjekorrast läbi trügida, kuid ilmselt ei ole nad õigeid mutreid õlitanud ja nii saabub politsei, kes nad arreteerimisähvardustega lahkuma sunnib. Järgnevad viis (!!) tundi istub N. autoga järjekorras ning ei liigu suurt kuhugi. Tööpäev lõppeb, KAT sulgeb uksed, tuleb järgmisel päeval tagasi tulla.

Järgneval päeval jõuab N. KATi kella 8 ajal ning juba on ootamas terve hulk autosid. Umbes kaks tunnikest ootamist ja N. pääseb väravast läbi. Eelnevate autode puhul kontrollis too KATi asjapulk tulesid, avas kapoti, käskis näidata tulekustutit, aga kui N. temani jõuab ja talle viisaka tervituse saatel dokumendid ulatab, lehitseb see mees vaid dokumendid läbi, sõnab üllatunud pilgul, et Eesti autot näeb ta esimest korda, kõnnib korraks oma kontorisse, naaseb, teeb vajalikud linnukesed paberile ja käsib edasi sõita. Tehnokontrolli esimene osa läbitud.

N. palus siin kohal ka mainida, et need järjekorrad ei liikunud eriti ühtlase kiirusega, sest vahel tegid töötajad pause ning kogu meeskond kadus mõneks ajaks. Pikem suitsupaus või väikene kohv, kes teab.

Peale tehnokontrolli tuli jälle oodata. Sedapuhku poolteist tundi, et saada garaaži, kus pidanuks toimuma tehnokontrolli teine osa. Kui N. garaaži ette jõudis, tuli töömees välja, küsis, kas tegu on bensiini- või diiselmootoriga, avas kapoti, kontrollis mootorinumbrit ning sellega oli tehnokontroll läbitud. Tore, et siin riigis nii põhjalikud ollakse…

Auto sai seejärel ära parkida, et asuda järjekorda, mille lõpus ootasid uued autodokumendid ja -numbrid. „Ooteruum“ oli eriti kehvas korras garaaž, mis oli märkimisväärselt räpane ning kus puudusid istekohad. Seisad ja ootad kuniks valjuhääldist kõlab su nimi, alles siis võid sa kontorisse siseneda. Peale 40 minutit sai N. kontorisse, kõndis klienditeenindaja juurde, ütles viisakalt tere, millele tuli vastuseks: „Andke oma registrinumbrid kohe siia!“ N. andis dokumendid ja registrinumbrid üle ning proua kadus hetkeks taharuumi, et miskit kontrollida. Selgus, et maaletoomisdeklaratsiooni peaksin täitma hoopis mina, mitte N. Selle selgitustöö ajal läks proua äkitselt üle väga familiaarsele kõneviisile, kutsudes N.-i muu hulgas kullakeseks ja armsakeseks.

Deklaratsioon parandatud, naasis N. KATi. Maksis mõned riigilõivud ning veetis jällegi kvaliteetaega tolles jõledas ooteruumis, et dokumente kätte saada. Peale poolt tundi saabusid dokumendid, numbrite järele tuli minna kõrval asuvasse garaaži, kus need autole külge kruviti (veel pool tundi ootamist). Ja ongi käes see hetk, kus kõik on tehtud. N. sõidab KATist välja ning peale pikemat ukerdamist „tänaval“, mis on rohkem suvalise karjamaa moodi (lambad vantsisid ringi), liigub ta lõpuks koju tagasi.

Tagantjärele tarkusena pean ma nentima, et ma oleks võinud selle Thüringen-Ventspilsi seikluse ette võtta. Oleks säästnud N.-i aega ja närve ning meile oleksid jäänud väga sümmeetrilised Eesti numbrimärgid.

Epiloog

Mõned nädalad peale KATi episoode tuleb N. võiduka ilmega tuppa. Plovdivi KATis on toimunud vahistamised ning arreteeritud on kuus tehnokontrolliga tegelevat inimest. Süüdistuse kohaselt on nad võtnud altkäemaksu eest autosid järjekorraväliselt tehnokontrolli, registreerinud varastatud autosid ning aidanud kinni mätsida hukkunuga lõppenud õnnetust.

Tsiteerides N.-i: „Intelligentsusastmestik tuleb ümber teha, uus järjestus on: debiil, imbetsill, idioot, turboidioot, KAT.“

* N. kahtlustab, et tegemist võis olla tema kunagise inglise keele eraõpetajaga, kellel oli Eesti vastu ebatavaliselt kõrge huvi ning kes ühe suve Eestis rattaga ringi sõites veetis. Temalt pärineb ka ütelus, et Suur Munamägi oleks eriti mõttetu kui seal otsas torni poleks. Mägi või asi.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s