Hoidu skorpionidest ja nõgestest!
Olles ühel meeldival õhtupoolikul veetnud mõned tunnid nõgeseid hävitades, tabas mind nõgeste kättemaks. Mul olid kindad käes kui ma nõgeseid välja sikutasin. Ilusad uued kindad. Peopesad kumja materjaliga kaetud, käeseljad paksemat sorti kangaga kaetud. Ma olin veendunud, et ma olen täiesti kaitstud. Väsimus võttis võimust, tööriistad sai ära pandud ja siis see juhtus. Mu parema käe pöidla ja nimetissõrme vahel olev ala hakkas valutama, sügelema ja üles paistetama. Nõgeste kättemaks! Mingil kummalisel viisil oli nende kõrvetav needus läbi kinda mu käeni jõudnud ja viibega mu nahka söövitama hakanud. Ma pakkusin N.-ile välja, et äkki me võiks mu käelabad ajutiselt amputeerida, et ma ei peaks seda tunnet kannatama. Jah, vasak käsi hakkas ka õrnalt tuikama. Sügelus läks õnneks mõne tunniga ära, aga käsi oli paistes ja liigesed kanged veel järgmiselgi päeval. Täna, mitu päeva hiljem, on õrnalt näha mõnede nõgesekublaste asupaiku. Kartke taimi, taimed on salakavalad ja ohtlikud!
Skorpione tasub ka karta, aga mitte Bulgaarias. Tähendab, siin on skorpione küll. Oot, te ka ei teadnud? Ma sain selle üllatuse osaliseks oma esimese Bulgaaria reisi eelviimasel päeval. Panin mägimajas oma teetassi kraanikaussi ning seal ta oli. Skorpion! Röögatasin ja jooksin õue.
Mina: Aaaaa!
N.: Mis lahti on?!
Mina: Skorpion!
N.: Nii?
Mina: Skorpion!! Köögis on skorpion!!!!!
N.: Ja?
Mina: Köögis! Kraanikausis on skorpion!
N.: Meil on siin skorpione jah, aga nad on libaskorpionid, absoluutselt ohutud.
Mina: Skorpion… köögis… Teil on siin skorpione!?
N.: Ohutuid skorpionilaadseid elukaid on meil siin jah.
N. nägi täna jälle ühte, aga selle aja peale kui ma fotokaga õue jõudsin, oli libaskorpion juba minema sibanud. See ammune kohtumine on senini ka ainsaks jäänud. Ärge siis ehmatage kui Bulgaarias skorpione kohtate. Väidetavalt täiesti ohutud. Ma igaks juhuks siiski palja käega ligi ei läheks. Kurat neid teab. Skorpion ikkagi.
Serverisirvija 