Poteito-potaato või hoobis maaubin*?

Vahel juhtub, et kui ma mainin, et N. on bulgaarlane, hüüatab keegi, et küllap ma olen bulgaaria keele õpingutega kaugele jõudnud, see on ju põhimõtteliselt sama kui vene keel. Neil hetkedel ma ohkan ja üritan selgitada, et erinevused on märkimisväärsed ning pealegi ei õpi ma aktiivselt bulgaaria keelt ja vene keelega on ka natuke kehvasti. Ma lihtsalt viibin aeg-ajalt keelekeskkonnas ning üht-teist jääb külge. Täpselt nii nagu Tallinna elanikud suudavad endast vähemalt 10 soomekeelset sõna välja pressida samas kui võrokad ilmselt ei suuda.

Sarnasusi kahe keele vahel loomulikult on, sest tegemist on sugulaskeeltega ning tänu kirikule on kontakt olnud tugevam kui näiteks kaoliikliku Poolaga, sest õigeusu kirikutes kasutatav vana-slaavi keel on vana-bulgaaria keel. Seda seetõttu, et bulgaaria keel oli esimene slaavi keel, mis kirjakeeleks muutus ja esimene slaavikeelne riik, mis ristiusu vastu võttis. Ehkki Püha Kirill ja Püha Metodius ei pannud tähestikku kokku mitte bulgaarlastele vaid Morava slaavidele (põhimõtteliselt tšehhid) mõeldes, läks ajalugu teisiti ning konksu otsa jäid bulgaarlased.

Esimene tähestik oli aga mägede kaugusel praegusest kirillitsast:

Kodex.Zograf
Pilt Wikipediast

Aegamööda muutus see enam-vähem selleks, millena me tänapäeval kirillitsat tunneme ehkki mõned keelereformid on siingi puhastust teinud. Näiteks 70 aasta eest olid bulgaaria keeles olemas veel sellised tähed nagu ѣ ja ѫ.

Bulgaaria on suur ja mäeahelikke täis riik, seega pole midagi imestada, et piirkondlikke dialekte jagub ning kui kuhugi kaugemasse mägikülla minna võib juhtuda, et ka põline bulgaarlane ei saa maad ega mütsigi aru. Tõsi, telekas ja raadio ning paremad ühendused teiste piirkondadega on neid erinevusi tublisti vähendanud. Lisaks soovitan ma makedoonlastele mitte väita, et nende keel on põhimõtteliselt bulgaaria keele dialekt või bulgaarlastele rääkida, kuidas makedoonia keel on omaette keel. Mõlemad grupid asuvad siis hoogsalt selgitama, kuidas sa oled täiesti eksiteel. Poliitika ja lingvistika ei sobi alati kokku.

Aga tagasi keele enda juurde.

Kui sa vene keelt natukenegi oskad, siis tähestik on sul põhimõtteliselt juba selge. Põhimõtteliselt seetõttu, et mõningad erisused kahe tähestiku vahel on. Näiteks puuduvad bulgaaria keeles э ja ё ning õ-d kirjutatakse ы asemel ъ-na, mis vene keeles tähistab hoopis kõvendusmärki ning ь, mis vene keeles tähistab pehmendusmärki, on bulgaaria keeles märgiks, mis saab olla vaid enne o-tähte ning nende kahe kombinatsioon on põhimõtteliselt vene keele ё. Lisaks hääldavad bulgaarlased e-d nii nagu meie ning o-täht on alati o, mitte kunagi a (välja arvatud mõnes dialektis).

Hääldus on üldse keerukas, sest kui vene keeles suudan ma 90% juhtudest sõnade rõhud õigesti panna, siis bulgaaria keeles on rõhud alati risti vastupidi sellele, mis ma arvan ning kahjuks raudkindlat loogikat, mida ära õppida, ei eksisteeri. Üldiselt näeb see välja nii, et ma loen mõne sõna ja siis N. parandab koheselt mu hääldust. Peaaegu alati on rõhuasetus valesti ning see ajab mind täiesti ahastusse. Lisaks on N. pärit Plovdivist ning siinne dialekt muudab vahel, aga mitte alati, e-tähe i-ks. Näiteks kana on bulgaaria keeles пиле, aga plovdivlased hääldavad seda kui pili.

Muide, kui keegi kasutab sageli sõna майна, siis on ta kindlasti plovdivlane. Maina on vandesõna, millel otsest tähendust pole, aga mis tuleb väljendist майната ти (otsetõlkes „kepi ennast“) ning plovdivlased kasutavad seda n-ö lisasidesõnana. Umbes nagu need inimesed, kellel kukub kuradeid ja raisku iga mõne sõna järel.

Nii nagu vene keeles, on ka bulgaaria keeles sõnadel sugu, kuid erinevalt vene keelest on bulgaaria keeles olemas ka artiklid. Mitte nii nagu saksa keeles (der, die, das) vaid pigem nagu inglise keeles (a, the), kus saab viidata asjale üldiselt (auto, a car, кола) või viidata kindlale esemele (see auto, the car, колата). Tähelepanelik lugeja märkas siin olulist erinevus, bulgaaria keeles muudab artikkel sõna lõppu. Mees- ja kesksoost sõnadele lisandub -a, naissoost sõnadele -ta ning kesksoost sõnadele -to (on erandeid, sest teisiti ju ometigi ei saa).

Käändeid bulgaaria keeles ei ole. Kunagi oli, aga enam ei ole. Mõneti loogiline, sest kasutusel on eessõnad (kattuvad suuresti vene keele omadega õnneks), seega milleks veel sõnu muuta. Asesõnu siiski käänatakse ehk mina-minu-mind eksisteerib. Teisiti oleks veidi kummaline vast.

Kõik see muidugi ei aita teil mõista kahe keele erinevust, seega olgu toodud mõned eriti olulised laused, aga ilma venekeelse vasteta (vabandan, minu vene keel on allapoole arvestust).

Mina olen … Aз съм …
Mulle meeldib juustu** süüa. Oбичам да ям сирене.
Kas ma võiks veel ühe klaasi veini saada? Може ли още една чаша вино?
Vabandage, kus asub magnooliatega aed? Извинете, къде е градината с магнолиите?
Kurg istus pesas ja vaatas metsas kõndivat siili. Щъркелът стоеше в гнездото и гледаше таралежа, който ходеше в гората.
Aitäh ja head ööd. Благодаря и лека нощ.

Veidi keelehuumorit ka:
– Oli käimas Vene-Türgi sõda ning venelasest sõdurid tulid tallu saia (булка) ostma. Talurahvas vaatas neid hämmeldunud näoga, sest булка tähendab bulgaaria keeles pruuti.
– Jätkuvalt oli käimas sõda ning üks sõdur jäi bulgaarlastest vanapaari juurde ööbima. Nood tõid talle teki ja küsisid, kas tal on mugav ja soe. Sõdur kostis, et täitsa „ладно“ on ning vanapaar tõi veel tekke, sest nende kõrvale tundus, et poiss ütles хладно ehk külm.
– Sõidame autoga ning loen silti Oвощарски институт, ahah, miski köögiviljaaretuse instituut, eks? Ei, овошка tähistab viljapuud ning köögivili on зеленчук.

Kui sellest kõigest väheseks jäi, siis Wikipedia aitab kindlasti teadmisi täiendada.

* Maaubin on jälle puhas saksa keele tõlge. Austrias kutsutakse kartulit ka der Erdapfeliks ehk maaõunaks.

** Bulgaarlased teevad väga pedantlikku vahet valgel ja kollasel juustul. Kollane juust on кашкавал ning valge ehk feta сирене, hallitusjuustude puhul lisatakse kirjeldavad sõnad sirenele. Kui bulgaarlane ütleb inglise keeles juust, siis ta mõtleb fetat (kui ta pole just väga-väga kaua välismaal elanud).

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s