Baar-tseloooo-naaa!

Käisime siin korraks Innsbruckis, N.-il oli seal miski tähtis kokkusaamine ning mina jõlkusin niisama kaasa, sest sinna linna ma omal käel ju ei jõudnudki. Vaatasime maakaarti nii- ja naapidi ning otsustasime, Via Michelini toel, et lähme Klagenfurt-Villach-Lienz-Brunico-Innsbruck teed mööda ehk siis läbi Itaalia. Pidavat lühim tee olema, väitis tark kaadirakendus.

Ilm oli teisipäeval sombune ning sõit Innsbrucki möödus küllaltki sündmustevaeselt. Olgu, mitte päris. Näiteks sain ma kuulda lõuna-tiroollaste saksa keelt. Elavad nood tegelased Itaalias, aga on täiesti saksakeelsed. Peatusime ühes teeäärses kohvikus, et teha kiire kohvi-tee-wc peatus ning jooke rüübates jäin kohalikke kuulama. Esimese hooga ei saanud arugi, et saksa keelt räägitakse, sest see keel kõlas nii eriskummaliselt. Ja ma veel arvasin, et Kärnteni dialekt on veider. Huu… Lisaks sellele märkasin ma Innsbruckis, kus elavad samuti tiroollased ehkki põhjapoolsemad, et paljud inimesed kõnelevad kuidagi pehmelt ja susistades. Umbes nagu Madridist pärit hispaanlased, kes räägivad nii, nagu neil oleks kuum kartul suus (või esihambad eemaldatud).

Umbes kella üheks olime Innsbruckis ning Via Michelin oli oma sõidusoovitustega täiesti valel teel. See oleks olnud kõige kiirem variant kui teedel poleks olnud liiklust. Istuda kilomeetreid kitsal teel 60-ga sõitva kaubaauto taga tähendab märkimisväärset ajakaotust. Oleks siis ilm vähemalt päikseline olnud. Mägesid ei näinud :( Sõidusoovitus/hoiatus ka, juhul kui sisenete Austriasse Brunico poolt, peate lisaks kiirteekleepsule veel veidi raha välja käima. Nimelt on sealne kiirtee lisamaksuga, mis põhimõtteliselt on Euroopa Liidu reeglitega vastuolus (võib olla kas kleeps või teemaks, mitte mõlemad), aga ilmselgelt see kedagi ei morjenda. Samasugune maks on ka teel Innsbruckist Salzburgi ning ilmselt on tegemist tunnelitasuga ehkki täpselt polnud võimalik sellest aru saada.

innsbruck

Innsbruck on imeline ning mul on hea meel, et ma ei tulnud siia samal ajal kui ma Salzburgis käisin, sest poolik päev poleks selle linna jaoks piisav olnud ja kevadine ilm on hoopis turistisõbralikum. Ehkki esimesel päeval oli jätkuvalt sombune, sain ma teisel päeval nautida mõnusat päikesepaistet, ilusaid vaateid ja arhitektuuri.

triumfikaar

Esimese päeva õhtul avastasime ka paar mõnusat kohta, kus süüa-juua ning olgu need siingi ära märgitud. Väga-väga head pitsat saab Maria-Theresien-Straße 49 asuvast Crocodiles nime kandvast kohast. See on pisike suitsuvaba koht, mis pakub nii traditsioonilisi kui ka kohalikke leiutisi ning need, mida me proovisime, olid imelised (vürtsikate toitude armastajatele soovitaks Vesuviot). Kui sealt mõned sammud triumfikaare poole edasi kõndida, leiab vasakult käelt ühe pubi, mis on ühtlasi ka pruulikoda. Atmosfäär on huvitav, majaõlled head (eriti Stammbräu) ning olemas on ka mittesuitsetajate ala. Samas soovitan suure ringiga mööda käia Marktgrabenil asuvast Hocuspocus kohvik-pubist. Sealne söök ei ole kohe mitte hää, minu supis puudus täiesti maitse ja kõrvale pakutud sepik oli värske ilmselt kaks päeva tagasi.

schnitzelburger

Šnitsliburgerit pole ma tegelikult kunagi söönud ehkki ma olen seda ka Klagenfurtis müügil näinud. See läheb samasse kategooriasse kui kebap-pitsa, mida ma olen söönud ja mida ma eriti ei soovitaks. Korralik kebap on aga üks parimaid kiirtoite üldse ning seda võib tõesti tervislikuks nimetada, eriti kui dürüm ehk lavaši sisse keeratud variant võtta. Muidugi, võib ka olla, et kebap-pitsa on tegelikult hea, mulle lihtsalt sattus kunagi kehv variant. Täpselt nii nagu mu esimene kebap (Bulgaarias) oli väga hea. Plovdivis on üks eriti mõnus koht, kus mingil põhjusel keeratakse kebapi sisse lihale-salatile lisaks ka friikartuleid ning see kombinatsioon viib keele alla.

prygikast

Prügikastid olid Innsbruckis väga lustlikud.

prygikast-feed-me

Teisel päeval sattusin uuesti mööda kõndima miskist konverentsihoonest ning märkasin selle ees lehvivaid lippe. Eesti omagi seal.

bartselooona

Kui te hakkasite seda pilti vaadates ümisema Barcelona olümpiamängude tunnuslugu, siis patsutan teid tunnustavalt õlale. Kui ei hakanud ja ei saa mitte aru, millest ma räägin, siis 1992. aastal toimus Barcelonas olümpia, kus medali võitis Erika Salumäe ning medalitseremoonial suutsid hispaanlased Eesti lipu valet pidi vardasse tõmmata. Vaadake nüüd pilti uuesti :)

Klõpsisin naeru mugistades mõned pildid ning kõndisin mööda maja äärt edasi kuniks leidsin ametliku sissepääsu. seal istus üks administraator, kellele ma saksa-inglise segakeeles selgitasin, et neil on lipp tagurpidi. Lubasid asja käsile võtta ja lipu õiget pidi vardasse tõmmata, kui keegi juhtub lähiajal Innsbrucki, siis minge vaadake, kas lipp on õiget pidi.

N.-i oluline kohtumine sai lõpuks ka läbi ning veidi enne kolme suundusime tagasi koju. See kord läbi Saksamaa ja Salzburgi. Innsbruck ongi selline naljakas koht, et sinna on väga raske otse pääseda. Hohe Tauerni looduspark koos kõrgete-kõrgete mägedega laiutab tee peal ees ning ehkki pisemaid teid leidub, on kiirteed, nagu nimigi ütleb, kiiremad.

Klagenfurti jõudes tegime peatuse parimas kebapi kohas (Uni Kebaphaus, ülikooli lähedal) ning haarasime kaasa oma õhtusöögi. Naljakas mõelda, et umbes nädala pärast kolime me siit ära. Pakkima peaks varsti hakkama. Ja mööblit tükkideks võtma (keegi ei näi avaldavat soovi seda osta).

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s