Totter patriotism

Käisin täna Feldkirchenis, et kohtuda oma makedoonlasest tuttavaga, kellele enne Eestisse minekut mõned õpikud laenasin. Lobisesime lõputult ning sain tunda meeldivat Balkani külalislahkust – sussid, tee, kommid, prosecco kell kaks päeval, sööki ja kõige lõpetuseks pakiti mulle kaasa kaks suurt purki Makedoonia лутеницаt, mis maitseb jumalikult.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kuidagi läks jutt Makedoonia ja Kreeka suhetele ning tuttav rääkis huvitava loo. Olid nemad abikaasaga aastavahetuse eel Salzburgis ning astusid sisse ühte suvalisse söögikohta, et veidi einestada ja kohvi juua. Tuli välja, et oli Kreeka restoran. Neil sellest suurt midagi ei olnud, nad on küllaltki avatud mõtteviisiga inimesed ja ei kuulu padupatriootide hulka. Sama ei saa aga öelda restoranis töötavate kreeklaste kohta, kes nende omavahelist vestlust kuuldes mõistsid, et tegu on makedoonlastega ning keeldusid neid teenindamast, paludes söögikohast lahkuda. Soh…

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s