Vana kohtub uuega

Ilmselt ei ole ühtegi välismaal elanud eestlast, kes ei kinnitaks, et kui asi puudutab internetti, kodulehti ja nendel olevaid teenuseid, on Eestis olukord enamasti mägede kõrguselt parem kui mujal. On ka erandeid, aga need pidavatki reeglit kinnitama. Ma kohutavalt tahaks võtta mõned siinseid kodulehti treivad inimesed käe kõrvale ja rääkida neile kasutajasõbralikkusest, kujunduslahendustest ning veebiloogikast. Et alati ei pea kasutama kõige vanemaid olemasolevaid platvorme või ülikeerulisi lahendusi. Näiteks Klagenfurti turismilehekülg teeb iga jumala kord oma lehe andmebaasis otsingu, et siis kuvada muuseumite nimekiri. Otsingutulemused kuvatakse aga kastikese sees, millel on pealehest erinev scrollbar. Minu tagasihoidlikul hinnangul ei ole siin neid turismikohti nii palju, et neid lihtsalt nimekirjana ei võiks üles märkida, milleks see otsing vajalik on? Rääkimata sellest, et ühel lehel kahte scrollbari hoida on lihtsalt ülim kurjus.

Täna aga tahaks ma kiruda rongipiletite süsteemi. Üldiselt on rongidega siin maal hea seis, neid läheb palju ning hinnastamispoliitika on, parema sõna puudumisel, paindlik. Viimane tähendab seda, et täishinnaga ostetud rongipilet on mitte ühele konkreetsele rongile vaid ühele konkreetsele liinile (nt Klagenfurt-Viin) ning pilet kehtib kaks või enam päeva. Mine, millal soovid. Need piletid on muidugi krõbedama hinnaga, aga siin aitab sagedamini reisivat inimest välja tasuline kliendikaart, mis kohati suisa 50% hinnast alla võtab (kõige odavam kliendikaart maksab 99 eurot ja kehtib aasta). Lisaks täishinnaga ja paindlikele piletitele müüakse ka n-ö säästupileteid, mis on hinnalt kõvasti odavamad, aga millel puudub teise pileti paindlikkus – piletit tühistada ei saa ning kehtib vaid ühel kindlal rongil. Mis see hinnavahe on? Klagenfurt-Salzburg täispilet on ühes suunas 38.90 €, mina sain Salzburgi pileti 14 ja tagasisõidu 9 euro eest. Põhimõtteliselt võrdub üks täispilet mu edasi-tagasi pileti ja hosteliööga. Pole üldse paha.

Reisiplaani saab vaadata ja pileteid osta ÖBB kodulehelt ning alguses tundub kõik kena – inglisekeelne leht on olemas ja otsing kohe esimesel lehel. Klõbistad otsingu sisse ning vajutad “otsi”. Tulemused avanevad uues aknas. Olgu… Veidi vanamoodne, aga elame üle. Kuvatakse vaid kolm tulemust, varasemaid ja hilisemaid aegu näed hoogsalt hiirega klõpsides ning piletihindu pole kusagil. Ahjah, kui mõne reisi puhul juhtub olema erakorralisi teadaandeid (nt muudatus või et kindasti tuleb istekoht reserveerida), siis need on ainult saksa keeles. Pileti maksumuse saad teada kui klõpsad reisi taga olevale märkele “piletid ja hinnad”, mis avaneb jällegi uues aknas. Avanenud aken küsib igasugust põnevat infot, nagu kas sa oled õpilane või kas sul kliendikaart on, ja kui sa siis klõpsad “näita hinda”, avaneb lõpuks leht, kuhu on märgitud kõik selle päeva rongid ja iga sõidu madalaim hind sinu jaoks. Teed valiku, lähed maksma. Edasi-tagasi reisi puhul tuleb piletite eest maksta eraldi, sest koos maksmise võimalust ostukorvi näol pole mina veel tuvastanud. Võimalik, et seda saavad teha lehe registreeritud kasutajad.

Maksmiseks avaneb muidugi uus aken ja see on turvalisuse kaalutlustel täiesti mõistetav. Detsembris maksin oma piletite eest krediitkaardiga ja kõik läks ludinal, proovisin seda ka eile teha ning sain saksakeelse veateate (maksekeskkond on inglisekeelne). Veerisin ja veerisin ning järeldasin, et mu krediitkaardil pole aktiveeritud lisaturvakihti ja seega ma maksta ei saa. Proovisime siis õhtul N.-i kaartidega. Bulgaaria kaart – saame sammukese kaugemale, N. sisestab vajalikud numbrid ja siis tuleb bulgaariakeelne veateade, et miskil põhjusel ei saa. Võtame Soome kaardi – jällegi jõuame sama kaugele kui Bulgaaria omaga, kuid siis hakkab Soome pank virisema, et midagi on valesti. Mina hakkan vaiksel leppima sellega, et peangi kallimate piletitega minema, sest säästupiletit saab vaid internetist.

Viimane katse, Austria deebetkaart ning miski müstiline deebetmakse (Eestis oleks siin internetipanga link). Tuleb sisestada oma IBAN ja BIC ja aadress ja oh üllatust, see toimib! Suure hurraaga ostan ära piletid Salzburgi ja tagasi (sel neljapäeval sinna ja reedel tagasi, Innsbrucki ei lähe, sest sinna tasub pigem matkama minna) ning tahan seejärel osta ka piletid Viini (esmaspäev-reede järgmisel nädalal). Makseleht teatab, et oleme ületanud limiidi. 21 euroga? Eks ma siis proovin täna uuesti…

Muide, rongipiletitega on ka selline huvitav asi, et internetist piletit ostes tuleb piletile märkida ka sõitja nimi, mis on veidi kummaline, sest automaadist piletit ostes ei ole nime vaja. Lisagem siia veel see, et internetipiletil on peal QR-kood, aga kontrolör, minu suureks üllatuseks, seda ei kontrolli vaid klõpsab oma templirauaga prinditud lehele aja peale ning kõnnib edasi. Rehepapist idaeurooplane mõtleks siin päris mitu skeemi välja, kuidas kümnekesi ühe piletiga sõita.

Selline vanamoodsa ja kaasaegse kombinatsioon näib siin suhteliselt tavaline olevat. Näiteks pakiteated tulevad koju käsitsi täidetult, aga postkontorisse paki järele minnes tuleb allkiri anda puutetundlikule ekraanile (nagu Eestis kulleritel on). Pangad saadavad postiga igakuiseid kontoseise ja muid teatisi, elektriarvega tuleb kaasa maksekorralduse paber ehkki internetipangad justkui toimivad. Ma ei mäletagi enam millal ma viimati maksekorraldust paberil täitsin. Olen ma seda üldse kunagi teinud? Mida inimesed tänapäeval üldse pangakontorites teevad?

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s