Mida arvab Franz päkapikkudest?
Päris maitsvad, andke mõni veel!
Küsisin mõne päeva eest N.-ilt, et kuidas mu auväärne kass ennast ka tunneb. Ehk tunneb minust ka puudust? Nagu arvata oligi, on Franzul täiesti ükskõik, kas ma olen olemas või ei, kuniks on olemas keegi, kes talle süüa annab ja pai teeb. Pole muidugi üllatav, kõik oma suved on ta veetnud mu vanematega suvekodus ja ka siis pole ta erilist igatsust üles näidanud.
Siis leidis aset järgnev dialoog:
N.: “Ma olen Franzu pärast veidi mures.”
Mina: “Miks? Mis lahti on?”
N.: “No ta vaatab mulle kogu aeg kurva näoga otsa ja kräunub, tal on ilmselt kõht tühi.”
Mina: “Ole vapper, see on lihtsalt manipulatsioon! Võta seda kui treeningut tulevikuks, lapsed manipuleerivad oma vanematega täpselt samamoodi”
N.: “No mul lihtsalt ei ole kalki natsi koonduslaagri valvuri südant.”
Minul siis ilmselt on :)