Krampused tulevad

Eile õhtul toimus Kalgenfurtis Krampuste rongkäik ning väidetavalt on see suurim selline ettevõtmine Austrias. N. tundis end erakordselt kehvasti ning valutas oma pead, seega otsustas ta minuga mitte kaasa tulla. Krampused on väga lärmakad ning peavalu puhul ilmselt mitte kõige parem meelelahutus. Jätsin ta koos Franzuga diivanile magama.

teki-franz

Trehvasin Neuer Platzil, kus toimub ka linna jõuluturg, kahe tuttavaga ning tegime soojenduseks väikese turutiiru. Lühidalt võib öelda, et Tallinna jõuluturg on mõnusam. Ainus, mis Tallinnas ehk napib (ja seda ruumipuuduse tõttu), on hõõgveiniputkad, kus saaks ka sees istuda ning aega veeta. Suhteliselt palju sellest kraamist, mis müügiks pandud oli, ei olnud käsitöö ega ka piirkondlik (ja kohati mitte ka jõululik). Olgu, võimalik, et ma lihtsalt ei ole veel korralikus jõulueelses meeleolus, sest siin ei ole talve. Uduvihmane +5 ja jõulukuusk ei sobi justkui kokku.

Korraks põikasime ka Alter Platzile ning trehvasime sealsel lasteväljakul üht pisi-Krampust. Oli teine väga entusiastlik nii poseerima kui teisi lapsi hirmutama.

pisi-krampus

Võtsime väikese hõõgveini, kuulasime kohutavat pop-šlaagrit (ehk sülti) ning avastasime, et kõigil kolmel on Krampuste saabumiskellaaeg erinev. Mina olin lugenud, et kell 17:00, teine aga, et 18:00 ning kolmas teadis, et 19:00. Otsustasime võtta suuna Banhofstraßele, mida mööda rongkäik liikuma pidi. Kohalikud võimud paigaldasid hoogsalt piirdeaedu, kuid rahvast oli veel vähevõitu, seega minu informatioon osutus valeks.

Vahepeal rääkis austerlane, et eelmisel aastal olevat Krampused kellegi nuhtlemisega veidi liiale läinud ja tõsisemaid ihuvigastusi tekitanud. Põhimõtteliselt peaks nad inimesi ainult hirmutama ja veidi vitstega peksma, aga ilmselt oli keegi veidi hoogu läinud.

Kell hakkas saama 18:00 ning et Krampusi jätkuvalt ei tulnud, jätsime oma Austria tuttavaga hüvasti, sest tal oli tarvis koju minna. Võtsime itaallasega hõõgveinid ning leidsime endale koha aia ääres. Tund aega ootamist.

Kell 19:00 kõlas pauk ning pillerkaar hakkas pihta. Esiteks ilmus kohale grupp hiigelsuurte kelladega inimesi, kes võtsid kuuseokstega ehitud mehe ümber ringi ning kandsid ette ühe üpris lärmaka tantsu/kellade helistamise.

kellamehed

Tuleb nentida, et rikutud meeled võiks sellest tegevusest muudki leida, sest suuri kelli tuli neil paljuski oma puusanõksudega liikuma panna ja see nägi veidike… hmm… omapärane välja.

Ja siis tulid Krampused. Esimene grupp (iga seltskond oli mõnest Krampuseklubist/trupist) oli lisaks välimusele ka muule atribuutikale rõhku pannud ning nende liikumine tõi kaasa tossupilve. Nimelt olid neil Krampustel seljakotina seljas piimamannergud, kuhu oli visatud tossupomme. Osa neist olid ka värvilised nii et kui nad eemale liikusid, võis vaadata, kuidas tänava kaugem ots punaselt hõõgus. Kui toss otsa sai, siis oli tugimeeskond kohe kohal ning valmis Krampust “laadima”.

krampuse-laadimine

Mõned Krampused olid veelgi kaasaegsemad ning kasutasid valgusefekte. Muide, Krampustega pildi tegemine oli kohutavalt popp ehkki vahel võis see kaasa tuua ootamatuid olukordi. Näiteks ühel juhul haaras Krampus lapse, kellest temaga koos pilti sooviti teha, kaenlasse ja pani punuma. Ei saaks öelda, et laps selle üle just väga ehmatanud oleks :)

sinisilm

Minagi sain paar korda Krampuse tähelepanu nautida, aga õnneks ilma vigastusteta. Esimesel korral küünitasin üle piirde, et tänava kaugemast otsast pilti teha. Tegin klõpsu ära ja keerasin pea tagasi, et avastada enda kõrvalt Krampus, kes mu fotoka ekraanile vahtis ja siis mulle näkku mörises. Teisel korral olin jällegi süvenenult teisele poole vaatamas kui vastu mu pead kopsatas Krampuse pikk nina ning kõrva kostus huilgamine. Kolmas kord oli aga eriti vahva. Üks Krampus jäi mulle poseerima (pilt tuli kahjuks udune) ning tegin talle tänuks eriti koledat ja õudsat nägu, mille peale sirutas ta oma kämbla välja ning tõmbas mul mütsi näo ette. Kõigil nii hästi ei läinud, mõned inimesed said näiteks läbi Krampuse tahmase käe oma näo rokaseks.

semu-krampus

17. trupi saabudes tundsin, et mu varbad külmetavad, kohutavalt tahaks WCsse ning et veidi üksluiseks hakkab minema. Natuke nagu Laulupeo rongkäiku vaadata – alguses on väga vahva, aga umbes teisel tunnil tahaks kuhugi grüünesse pikali visata. Seega me lasime sealt jalga. Minu õnneks olime me end kohta valides asetanud õigele poolele teed, minu kaaslane oli aga tõsises hädas, sest tema elupaika sai vaid rongkäigust risti üle minnes. Seelikuga üle aia ei roni… Ta otsustas kuhugi kohvikusse rongkäigu lõppu ootama minna ning mina lidusin koju.

krampus

Nii paljukene veel, et tegelikult peaksid need rongkäigud toimuma 6.  5. detsembril ehk sel päeval õhtul kui Krampused tegelikult lapsi röövimas käivad, aga mingil põhjusel toimus Klagenfurti üritus just eile. Tegelikult on see veidike koomiline, kuidas need Krampused siin on tõsised kollid, aga igasugused müüdavad asjad kipuvad neist sõbralikke ja nunnusid kuradikesi tegema. Näiteks valdav enamus Krampuse pildiga šokolaade kujutavad teda kui midagi sõbralikku ning lisaks müüakse ka pehmeid Krampuse mänguasju, kuid Krampus on lihtsalt väike kuradike, mitte õudne deemon otse põrgust.

Disney Krampus, ma ütlen!

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s