Inglite muusika

Eile tuli õpetajaga korraks Arvo Pärt jutuks ning otsustasin täna veidi Pärdi kohta lugeda. Mulle meeldib Pärdi looming, see on selline kurbmõtlikmüstiline ning sobitub seega hästi minu hingega. Tunnistan aga ausalt, et ma ei tea klassikalisest muusikast suurt midagi. Klaveril ja klavessiinil teen ma heli (ja välimuse :)) põhjal vahet, aga seal minu suutlikkus ka lõppeb. Ei tunne ma paari takti (ega ka väga mitme rohkema takti) järel ära tuntud palu ning ei suuda ma üht heliloojat teisest eristada. See on veidike selline “ma ei tea asjast midagi, aga ma tean täpselt, mis mulle meeldib, kui ma seda kuulen” olukord.

Igatahes. Pärt. Panin Tabula Rasa taustaks mängima ning lugesin internetis leiduvat. Väikese rahva ego kõditab ilmselt näiteks teadmine, et Pärt on hetkel maailmas kõige enam mängitud kaasaegne helilooja. 2014. aasta andmeid pole küll veel analüüsitud, aga aastatel 2011-2013 kandis Pärt seda tiitlit auga. Aga see selleks. Leidsin ühe faktikillu, mis on nii eriline, et ma lihtsalt pean seda jagama.

Tabula Rasa koosneb kahest osast: Ludus ja Silentium. Viimane olevat aga väga oluline pala viimase faasi vähi- ja AIDSi-haigetele, sest see on see pala, millele nad viitavad, kui paluvad mängima panna “inglite muusika”.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s