Mis aastakäigu vein see ka on?

Tegime täna väikese reisi Itaaliasse, täpsemalt Tarvisio nime kandvasse väikelinna (või suisa külasse), mis asub Austria piirist vaid 7 ning Klagenfurtist umbes 75 kilomeetri kaugusel (kiirteid mööda on veidi lühem maa). Tarvisio on oluline koht kahel põhjusel. Esiteks on selle asukoht imeline, sest sealt avanevad suurepärased vaated imeilusatele mägedele ning teiseks on see koht, kus kõik Klagenfurti ümbruses elavad itaallased (ja austerlased) head itaalia sööki ostmas ja söömas käivad. Mul on kuri kahtlus, et suurema osa selle asula majandusest moodustavad ostuturistid. Tallinnas alkohol, Tarvisios parmesan ja muud loomad.

tarvisio

Itaalia söögiga on Austrias üllatuslikult nirusti ning see ei ole ainult kohalike itaallaste snobism. Suurem osa restorane Klagenfurtis üritavad trattoriad olla, aga kahjuks ei tule neil see söök alati väga hästi välja… On mõningad meeldivad erandid, aga need on küllaltki harvad. Seega, kui sa tahad korralikku itaalia sööki, siis tuleb Itaaliasse vurada. Minu kõht nurrub praegugi veel suurest rõõmust ning seedib vaikselt seda kaheksajalasalatit ja kalmaari, mis Tarvisios söödud sai.

Itaallased lähevad muidugi nõksa kaugemale oma söögihullusega ning ostavad enamuse söögikraamist Itaaliast. Ilmselt käiakse siin poest vaid piima-mune ostmas, sest mõningate kirjelduste kohaselt tullakse Itaaliast pastalaadungite, parmesanikamakate, oliiviõlikanistrite ja muidugi singihunnikutega. Autod olevat nii täis, et inimesedki ei mahu enam eriti peale. Mõneti läheb see “Itaalias on parem” suhtumine muidugi koomiliseks kätte, sest tegelikult saab Itaalias valmistatud pastat, parmesani ja prosciuttot ka Austriast ning pole ta mu meelest Itaalia omast kuidagi erinev, aga itaallased on kärmed väitma, et see pole ikka see. Tõsi, väga head oliiviõli ma poes kohanud pole, aga on ka täiesti võimalik, et ma olen lihtsalt ise valesid kaubamärke ostnud, sest kõik kipuvad tundmatud olema ja nii ma huupi valin.

Läksime aga meiegi ühte toidupoodi, et veidi ringi uudistada. Ostukorvi kukkus pakk kohvi, mandliküpsised, munapasta, kaks omapärast õllekest ning kastanikreem. Viimane maitseb veidi nagu šokolaadita Nutella. Minus erilisi tundeid ei tekitanud, aga N.-ile meeldib. Tiirutasime veel veidi poes ringi, patsutasin rõõmsalt poes ringi kondavat taksikoera (ilmselt omanike jagu) ning sattusin siis veiniriiulite vahele. Järgnev võttis mind veidike tummaks:

midamidamida

Siinkohal oleks sobiv märkida ühe tuttava austerlase märget Hitleri kohta: “Sündis ta jah siin riigis, aga meil on kombeks öelda, et need olid sakslased, kes ta koletiseks muutsid.”

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s