Päikseline ebaõnn

Mul on päikeseprillidega väga eriline suhe. Ma ei ütle, et see on alati positiivne, sest miskil põhjusel kipuvad päikeseprillid minu omandusest väga kiirelt lahkuma. Mõned lähevad katki, suurema osa ma lihtsalt unustan kuhugile. Ma ei jõua kokku lugeda kordi kui poemüüjad on mind tagasi hõiganud, sest mu prillid vedelevad leti peal. Selle aasta skoor on kaks paari purunenuid ja üks paar müstiliselt kadunud prille.

Loogiline järeldus on, et ma ei osta kalleid prille. Peaks puhta ogar olema kui ma oma hajameelsuse/kobanduse puhul prillide eest rohkelt raha välja käiks. Minu kõige viimasem paar sai ostetud Klagenfurtist ja maksis suurepärased 6 eurot. Kuhugi siia suurepärasesse Klagenfurti kadus ilmselt ka neile eelnenud paar (kui ma just tõesti neid Sloveenias kuhugi letile ei poetanud).

Võib-olla peaks ma oma päikeseprillidega tegema n-ö vanainimeste trikki ehk paelaga kaela riputama? Hmm…

2 comments

  1. Tikker

    Mul on pool ajast prillid pealael, aga see näeb kena välja ainult kaardus isenditega. Üldiselt ongi harjumus eest ära võttes – kas lükkan pealaele või panen kotti. Kodus viskan küll sinna, kuhu juhtub, aga mujal mitte. Harjumus on üks hea asi, ma ütlen :D

    • rohelohe

      Tõsi, aga hea asi on see, et hotellis asju kokku pakkides leidsin ma oma prillid üles. Nagu tõeline fashionista juba :)

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s