Saatuse eest ei põgene

Kui me Eestist lahkusime, ütles N., et üks asi teeb teda kohe eriti rõõmsaks ning selleks on väljavaade mitte kuulda mõnda aega soome keelt ja näha soomlasi. Istusime Slavonski Brodis (Horvaatia) hotelli hommikusöögilauda ning minu kõrv tabas midagi väga tuttavat. Väga soomekeelset. N. läks näost veidike kahvatuks.

Aga üldiselt oleme me saabunud oma kodulinna, mis tervitas meid vihmaga nii et ümbritsevaid mägesid näha ei ole. Tee Sloveeniast siia oli erakordne, täpsemalt see piiriala, kus tuleb ületada vägagi järsk mäekuru. Väike Sidrun oli hädas ning ma ei ole kindel millal mina julgen selle tee üksi ette võtta. Paraku on see kõige otsem tee Ljubljanasse (umbes tunnike ja mõned minutid sõitu) nii et tuleb kiirelt ära õppida, sest Ljubljana meeldib mulle kohe väga.

Homme algab kinnisvaraotsing!

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s