Philippopolis

Plovdiv, iidne linn, mis asetseb seitsmel künkal ning mis on näinud nii palju erinevaid kultuure ja valitsejaid, et neid üles lugedes kaob järg käest ära. Ajaloolased väidavad, et Plovdiv sai alguse umbes 6000 aasta eest kui siia asusid elama traaklased. Indoeuroopa hõimude hulka kuulunud inimkillust on tänaseks maha jäänud veidike geenipärandit ning hulgaliselt imeilusaid kullast esemeid. Kreeklased, nende mitte just väga sõbralikud naabrid, pidasid neid joomariteks ja barbariteks. Kuna traaklased endast kirjutisi maha ei jätnud, siis ei ole võimalik ka neid väiteid ümber lükata, kuid üldiselt näib, et vein oli neil suure au sees.

Traaklased kreekastusid peagi ning Plovdivist sai Kreeka linn, mida muu maailm teadis nimega Philippopolis (traaklased kutsusid oma asulat Eumolpiaseks). Miks just selline nimi? Sest selle linna vallutas Philippos II ning ta arvas heaks linna enda järgi nimetada. Mõnda aega hiljem tulid traaklased ja võtsid linna tagasi ning nimetasid ta ümber Pulpudevaks, kuid ka see õnn ei kestnud kaua, sest siis saabusid roomlased, kes hakkasid linna kutsuma Trimontiumiks.

plovdiv-staadium

Roomlaste valitsusajal linn õitses ja õilmitses (elanikkond oli kusjuures ennekõike kreekakeelne), ehitati palju ning hämmastav hulk sellest on ka säilinud. Näiteks see staadion, mis ülemisel pildil ja mida ma ka varem maininud olen. See jookseb ilmselt kogu peatänava all ning ühel heal päeval ta ehk kaevatakse ka välja.

mosaiigid

Ühes tunnelis, mille sillutiseks on roomlaste tänav, on väike muuseum, kus saab vaadata roomlaste mosaiike, mis selles kohas kunagi asunud maja põrandaid kaunistasid. Majas oli muu hulgas ka kanalisatsioon ning võimas akvadukt tõi linna puhast joogivett, viimane toimis veel sajandeid peale roomlaste lahkumist ning juppe sellest võib ühe suurema sõidutee ääres veel tänagi näha.

6. sajandiks olid piirkonna tihedalt asustanud slaavlased ja bulgarid, kes lõid 681. aastal Bulgaaria riigi ja sellega sai Plovdivist Ida-Rooma keisririigi oluline piirilinn. Mitte et see oleks olnud Bütsantsi murede algus, Plovdivit oli mitu korda edukalt vallutanud idagootide ja avaaride hõimud. Ei goote ega avaare linna hoidmine suurt ei huvitanud, seega ühtegi nähtavat jälge neist linna jäänud ei ole.

812. aastal vallutas Bulgaaria impeerium Plovdivi ning peatselt ka ümbritsevad piirkonnad, kuid Bütsants ei andnud alla ning poolteist sajandit hiljem oli linn jälle nende käes. Nii käis linn sajandeid käest-kätte, olles paarkümmend aastat ühe ja siis jälle teise käes kuniks 1364. aastal tulid türklased ehk Osmanite impeerium.

plovdiv-hamam

500 aastat valitses Bulgaariat Osmani impeerium ning sellest ajast on palju koledaid ja ka ilusaid lugusid rääkida. Plovdivi jaoks tähendab tänasel päeval see ennekõike seda, et linna peatänava ääres on imeilus mošee ning kohata võib ka vanu hamame ehk saunamaju. See konkreetne eksemplar on hetkel tegev kui näitusesaal.

Ennetades küsimust ütlen igaks juhuks ära, et bulgaarlased ei ole moslemid vaid õigeusklikud. Vähesed bulgaarlased pöördusid ikke ajal islami usku ning neid koheldi üldiselt teiste bulgaarlaste poolt kui usureetureid. Hetkel on Bulgaarias moslemeid umbes 10% ning nendest valdav enamus on kohalikud türklased või islamisse pöördunud mustlased.

Plovdiv arenes ja kasvas ikkest hoolimata ning stiil, mis Bulgaarias välja kujunes, on täiesti imeline.

plovdiv-siiru

Kuidas saab mitte meeldida maja, kus iga kõrgem korrus on veidi suurem kui alumine?

plovdiv-pruun

Või siis need imearmsad väravad. Allpool olev veidi uhkem kui tavapärane, aga tegemist on ka kirikusse viiva väravaga

plovdiv-kirikaed

No ja siis need värvid ja kaunistused, mida seintele maalitakse!

plovdiv-kollane

1878 oli aastanumber kui Bulgaaria riik taastati ning Plovdivist sai Bulgaaria pealinn. Tõsi, veidi vaidlemist ja maajagamist tuli järgnevatel aastatel veel ette, sest suuremad Euroopa riigid hakkasid äkitselt kaardile tekkinud küllaltki suurt Bulgaariat kartma, kuid see kõik ei ole hetkel oluline.

20. sajand oli keeruline ka Bulgaariale ning huvitavalt kombel suutsid nad mõlemas maailmasõjas valida n-ö vale ehk kaotajate poole. Teise maailmasõja lõppedes sai Bulgaariast NSVLi satelliit ning kui eestlased Aljoša üle vigisevad, siis meenub mulle alati Plovdivi versioon… Vaadake seda parempoolset küngast, see suur kuju seal on hiiglaslik graniidist tundmatu sõdur.

aljoosha

20. sajandil jäi Plovdiv ilma ka ühest oma künkast ning nüüd peaks teda tegelikult “kuuel künkal laiuvaks linnaks” kutsuma. Seitsmes kasutati ära tänavate sillutise tegemiseks ja majade ehitamiseks.

Meie aga lahkume homme hommikul siit linnast ning võtame suuna Austria poole. Teele jäävad Serbia, Horvaatia ja Sloveenia, kuid turistitamine ei ole hetkel meie plaanides. Hiljemalt teisipäeva õhtuks kohale, hiljemalt reedeks võiks olla leitud kodu ja järgneval esmaspäeval asub N. tööle. Mina lendan seejärel Eestisse, et panna teele meie maine vara, vaadata üle teie sõbralikud näod ning valmistuda lennureisiks kassiga (apua…).

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s