Tinarasked kommipaberid

Mulle üldiselt inimesed meeldivad, sest nad lisavad mu elule värvi ja elevust. Vahel ma aga vihkan inimesi kirgliselt ja kogu südamest. Selline vihalaine tabab mind enamasti siis kui ma kõnnin looduses ja näen seal rämpsu. RÄMPSU! Üldiselt on räpsustamisel minu jaoks kaks astet – “käisin looduses ja ei viinud oma rämpsu endaga linna tagasi” ning “käisin loodusesse oma räpsu ära viimas”.

Esmalt viimasest. Eestis on prügiga minu meelest päris hästi – sorteerida saab, pandipakend toimib, prügikaste jagub, jäätmejaamadesse saab eraisik tasuta ära viia vaat et kõike (tulekustuti oli ainus, mida mult kunagi vastu ei võetud) ning mida jäätmejaama ei võeta, saab viia prügilasse (väike tasu seal on). Aga miks ma leian matkaraja äärest telekaid? Kui ma oma kortermaja prügikastide tagant leian teleka, siis ma eeldan, et a) keegi on loll ja b) ilmselt pole neil ega ühelgi nende tuttaval autot. Aga matkarajalt? Matkarajalt, mis on juba tugevalt metsas, aga kuhu saab veel siiski autoga. Miks? Vana tehnika ei taha loodusesse seentega tutvuma minna, ausalt!

Bulgaaria prügisüsteemist ei ole ma veel päris täpselt aru saanud. Pandipakendit ei ole. Midagi eraldi sortida saab, aga keegi ei näikse seda eriti tegevat (minu nõudmisel kogume me mägikülas klaaspudeleid, plastpudeleid ja alumiiniumpurke). Autoakude kohta rääkis N. mulle kunagi, et ega keegi neid kuhugi viia viitsi, jäetakse prügikasti äärde ja sealt viib mustlane selle kiirelt ära, sest aku on tina täis ja selle eest saab veidi raha. Mõnes mõttes ju tore, aga huvitav kuhu ta akus sisalduva happe kallab?

Suurem prügi, mida kuhugi viia ei viitsita, visatakse sageli jõkke ning loogika on järgnev: “Jõevool kannab prügi eemale, minu kodu juures on kõik puhas.” Muidugi toimib see vaid siis kui sa oled jõe alguspunktile kõige lähemal asuv maja, sest muidu kannab jõgi küll sinu saasta ära, aga toob ülesvoolu asuvate majade juurest nende räpsu sulle. See keerukas mõttekäik ei ole ilmselt paljudele pähe tulnud.

Teine kategooria on puhkajad-prügistajad, kes veedavad looduses mõnusaste aega ja kui tuleb hakata koju minema, siis selgub ootamatult, et need tühjad pudelid kaaluvad vähemalt pool tonni ja kommipaberid on digimuundunud universumi raskeimateks objektideks. See on ju nii, eks? Sest see on ainuke põhjus, mille ma suudan oma peas leida, miks inimesed ei suuda oma prügi, mille nad loodusesse pakendina kaasa on toonud, enam linna tagasi viia.

Eestis on imeilus Liiapeksi-Aegviidu matkarada, pikkuseks ligi 40 kilomeetrit (RMK väidab 32, meie GPS väidab 38) ning see läbib väga erinevaid maastikuvorme. See läbib ka Jussi järvede puhkeala. Kord olin ma seal septembri alguses ning mind pani hambaid krigistama vaade, mis seal avanes. Kõik lõkkeplatsid (nii ametlikud kui mitteametlikud) olid ära lagastatud, ühes lõkkes vedeles katkine kummimadrats! Jussi järvede juurde tuleb inimene kas autoga või matkab Kose ristist umbes 10-15 kilomeetrit. Miks ma kipun arvama, et see madrats tuli sinna autoga?

Bulgaarias pole muidugi olukord parem, mida ligipääsetavam ja popim on koht, seda tõenäolisem on laga. Ma ütleks, et inimesed on sead, aga ma ei tahaks neid üllaid loomi solvata. Muide, see pole üldse mingi Ida-Euroopa probleem, ma olen laga (ehkki mitte telekaid) kohanud ka näiteks Islandil ja Rootsis. Matkajad, need loodusearmastajad, on vahel ka täielikud tõprad (ja kui te veel Kilimandžaaro tipulaagrit näeks, võeh!)

Me tegime mõne päeva eest oma küla juures pikema matka ning kurb hakkas kui ühe suurema tee ääres oli iga meetri peal üks plastpudel, kui 4. sajandist pärit ja roomlaste poolt ehitatud silla all hulpis tühi Fanta pudel (kusjuures sild on väga eraldatud paigas), kui pisikesel metsarajal vedeleb peotäis kommipabereid.

Siit ka meie otsus võtta edaspidi matkadele kaasa prügikotte, sest ehkki meie aktsioon on kui tilgake mustas meres (pun intended), on see ikkagi midagi. Sinna rajale tahan ma kohe kindlasti tagasi minna ja need pudelid kokku korjata, sest sel korral oli mul käes ruumi vaid tolleks Fanta pudeliks ja taskusse mahtus mõni kommipaber. Ma tean, et sinna tekkivad uued pudelid, aga ühel päeval maailm ju muutub, eks?

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s