Aga ostaks eesli

Küllaltki sageli juhtub, et meie matkamisalased jutuajamised N.-iga algavad lausega: “Aga ostaks/laenaks eesli ja läheks *sisesta mingi äge matkarada*?”.

Kui ma veel väike ja armas tüdruk olin, siis olin ma ilmselt üks vähestest, kellel ei olnud printsesside ja hobuste vaimustust. Oma kehvale mälule tuginedes võin pakkuda, et mul oli lapsena täpselt üks printsessikleit, mida oli vaja miskiks lasteaia etenduseks ja mille nokitses valmis mu ema, kes operatsioonijärgselt haiglas taastudes muuhulgas augurauaga sädelevaid litreid tootis. Rohkem pritsessilikke seiku mulle ei meenu. Kui üldse, unistasin ma nõidurivõimetest ning ainus vastuvõetav “printsess” oli ilmselt sõjaprintsess Xena (teil ka miskit õudsat Heraklese filmi reklaamitakse?). Sellest tulenevalt on mind ka hobused alati külmaks jätnud ning ilmselt olen ma ratsutanud vähem kui 5 korda oma elus (sh need ponisõidud, mida loomaaia ees kunagi teha sai).

Eesli seljas ma sõitnud ei ole. Ausalt öeldes pole ma vist ühtegi oma sõrmega puudutanud ka. Aga nad meeldivad mulle (ilmselt N.-i mõjutus), sest nad on kuidagi armsad ja neil on iseloomu. Kangekaelne nagu eesel, eks. Nad on natuke nagu kassid (kapjadega kassid?). Sellised toredad elukad, keda tahaks kõrvust sikutada, kurgu alt sügada ja kallistada, aga kes samas võivad, kui sa neile ei meeldi, ilged tõprad olla.

N. väidab, et eesel on imeline loom, sest esiteks suudab ta mäenõlval leida kõige optimaalsema raja ning teiseks olevat neil suurepärane kodutaju ehk kui omanik peaks näiteks padupurjus olema, siis võib ta eesli selga vinnata ning eesel viib ta koju. Mitte iga eesli selga, eks, purjus inimese isikliku eesli. Eesel pidavat ka oma inimestesse väga kiinduma ning kui tema eest head hoolt kanda, siis on ta ustavam kui maailma kõige ustavam koer. Hea hool tähendab antud juhul varjualust (ei kannata vihma ja külma, võib kopsupõletiku saada) ja head sööki (lisaks heinale ka krõmpsuvad juurikad ja puuviljad, samuti arbuusikoored), lisaks loomasõbralikku kohtlemist (ei löö eeslit, eks?).

Aga miks matkata eesliga? Esiteks on see lihtsalt eriti äge mõte, mille teeks veel vahvamaks see, kui ma lisaks kompotti oma kassi. Kass, eesel, bulgaarlane ja eestlane mägedes, siit annaks meeletult situatsioonikomöödiat välja pigistada! Tõsiselt oleme arutanud mõtet läbida eesliga Kom-Emine matkarada, mis algab Serbia-Bulgaaria piirilt ning viib Musta mere äärde. Kokku võtab retk umbes kolm nädalat ning oleks pagana hea kui keegi armas loom näiteks sellel ajal seljakotti tassiks. Seljakotid, telk, sööki veidike ja eesli maiustused ning teele! Kahjuks meil ei ole kolme nädalat vaba aega ega ka eeslit (no ja ilm on jätkuvalt vihmane, mägedes suhteliselt tormine). Aga ühel päeval!

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s