Te soovite kui palju!?

Meie mägiküla ei ole väga vana ja pika ajalooga koht. Pigem on see väikesest külalaadsest asulast välja kasvanud suvilarajoon või midagi taolist, vähemalt suvilaks tema vanavanemad selle maalapi, kus maja asub, ostsid. N. veeetis oma lapsepõlvest väga suure osa just selles majas, sest talle meeldis oma vanavanematega aega veeta ning neile omakorda meeldis olla seal külas ja mitte linnas.

Nii on N.-il olnud pikemat aega olnud soov osta ära maja kõrval laiuv krunt, et esiteks takistada mõnel ebameeldival inimesel sinna endale suvemaja ehitada ning teiseks laiendada oma aeda. Kõlab veidi nagu üks humoorikas lugu bulgaarlasest, kes näeb suurt korvi õuntega ning esmalt sööb ära nii palju õunu kui suudab ja seejärel võtab igast järelejäänud õunast tüki, et keegi teine neid õunu ei tahaks :)

Juttu, et käivad läbirääkimised krundi omanikega, olen ma kuulnud juba päris mitu aastat. Nimelt ei olnud krunt kunagi n-ö avalikult müügis vaid pigem naabrid teadsid, et krunt on põhimõtteliselt saadaval. Krundi omanikke oli mitu (keerulised pärimisseadused) ning üks neist oli vanadaam, kellel oli väga huvitav arusaam krundi väärtusest. See ei ole suur krunt ning ehkki küla hakkab vaikselt muunduma Viimsi-laadseks piirkonnaks, kuhu ehitatakse vägevaid uuselamuid ja kuhu ilmselt hakatakse järjest rohkem ka püsivalt kolima, ei ole see konkreetne platsike uusrikastele ilmselt kõige magusam valik.

Nii käisid viimase aasta jooksul läbirääkimised küll ühe, kord teisega, kuid kuna keegi ei olnud nõus nõutud summat välja käima, ei liikunud tehing kuhugi. Siis sekkus taevane sõrm (või saatus) ning vanadaam jäi insuldi tõttu teovõimetuks ning tema pärijaskond sai teiste omanikega kokkulepele, et krunt läheb müüki ning mõistliku hinnaga. Kuidas käib Bulgaarias kinnisvara ja maa ostmine? Hee… Heheheeee…

Eestlane valib City24 objekti välja, käib kohal, räägib ainult asjast ning kui läheb teoks, siis maaklerid korraldavad kõik ära, allkirjad alla ja tehtud. Bulgaarlased kohtuvad omanikuga, räägitakse maast ja ilmast, saadakse vaat et sõpradeks ning kõige muu hulgas räägitakse müügist ka. N. kohtus (vanemad pidasid tema eest esialgsed läbirääkimised) esmalt ühe pärijaga, räägiti maast ja ilmast (oleks napsugi võetud kui meed poleks autoga olnud) ning kinnitati üle, et hind on tõesti see ja mõlemad pooled lepinguks valmis. Paar päeva hiljem kohtusime me kahe teise pärijaga, kes juhtumisi olid advokaadid ehk kes ajasid korda kogu dokumentatsiooni. Mina istusin kõrvallauas ja lugesin raamatut, aga poole kõrvaga täheldasin, et väga palju räägiti maast ja ilmast (nt sellest, kuidas on Soomes elada). Ja siis lõpuks notarisse, aga enne seda…

N.: Ma pean miski hetk pangast läbi käima
mina: OK, lähme kohe?
N. Ei… ma pean enne oma Soome kontolt raha siia kandma ja siis välja võtma
mina: Oot, miks, kandi oma Soome konto Austriasse ümber
N.: Ei-ei, see on krundi ostmiseks, nad tahavad seda summat sularahas
mina: …. ???? !!!!
N.: No neist pooled on suhteliselt vanad ja nad ei taha endale pangakontot teha, panku nii ehk naa hetkel väga usaldada ei saa. Nõme olukord, aga see on nende tingimus.

Käisime siis ühel õhtupoolikul pangas.

N.: Tere, ma sooviks 27 000 leevi sularahas välja võtta
teller: Vabandust, kui palju?
N.: 27 000 leevi
teller: 27 000 leevi?
N.: Jah
Hämmelduses teller asub asju ajama, N. peab täitma muu hulgas deklaratsiooni, kus kinnitab raha legaalset päritolu
teller: Kirjutasite siia, et “säästud palgast” (pilgus küsimus “kuidas nii noor inimene nii palju raha palgast säästab?”)
N.: Jah, töötasin mitu aastat Soomes
teller: Ahah, kellena?
N.: Insenerina
teller: Ahah

Suurim kupüür on siin 100 leevi nii et pakk on muljet avaldav. N. on stressis (kes ei oleks) ja ootab pikisilmi notarit, et tehing tehtud saaks. Hiljem räägib mulle naerdes, kuidas müüjate poolel oli kaks vanadaami, kes toppisid rahaümbrikud oma suurtesse käekottidesse (ümbrikus nende mitme-mitme aasta pensioniga võrdne summa) ja õnnistasid teda, et ta kunagi sel krundil elades palju-palju lapsi saaks ja need seal üles kasvataks.

Loo moraal, kui Bulgaarias kunagi midagi ostma hakkate (välismaalasena te maad osta ei saa, kinnisvara küll), olge valmis sularahatehinguks (ehkki välismaalased ostavad ilmselt läbi maaklerite). Kui just pole plaani osta midagi kuurortites, Sofias või Plovdivi vanalinnas, on kinnisvara odav (ok, see krunt oli pigem kallis, aga see on tulevane Viimsi ka). N. pakkus, et ilusas Sitovo külas saaks 5000 euro eest ilusa vana (remonti vajava) maja koos aiaga. Tõsi, sinna on, nagu te ilmselt mu üle-eelmisest kirjutisest aimasite, pagana keeruline sõita. Kõrgemad ja kaugemad (mahajäetumad) külad tulevad veelgi odavamalt kätte. Ma saaks ilmselt oma väikese Tallinna korteri eest terve küla mõnes piirkonnas. Mida ma sellega pihta hakkaks on muidugi omaette küsimus.

Ja pangad. Meie vigiseme selle üle, et näiteks Swed koorib mitmed sendid kui teed ülekande teise panka. Haa! N. pidi baka ajal tegema endale ühte kindlasse panka konto, sest ta sai heade õpitulemuste stipendiumit ning ülikool kandis raha ainult ühte kindlasse panka. Pankadevahelised ülekanded on keerulised, kulukad ja aeglased. Euroopa Liit ei ole nii ühtlane ja ühenäoline kui me tahaks uskuda (ja olgu kõrgemad jõud selle eest tänatud, muidu oleks elu kohutavalt igav).

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s