Nimepäev

Eile õhtul Plovdivist N.-i vanemate juurest oma “koju” mägikülla saabudes selgus, et Meteroloogil oli just olnud nimepäev ning parajasti oli käimas selle tähistamine. Nimepäev on siin kandis sünnipäevaga võrdses staatuses ja mõne inimese jaoks vaat et tähtsamgi. Pealegi, kes see laseks mööda hea võimaluse veidi sõprade, sugulaste ja naabritega napsutada. Loomulikult kutsuti kohe meidki liituma, kuid kuna aeg oli hiline (veidi peale 10) ja ma tundsin end väsinuna, siis otsustasin vahele jätta. N. nentis, et temagi väga ei viitsiks, aga viisakusest ta läheb ja veedab seal pooltunnikese.

Mina jõin tassikese teed, lugesin läbi “The Rum Diary” viimased kaks peatükki, siis “Lingvistilise metsa” viimase peatüki, alustasin kolmandat raamatut ning N. oli ikka veel peol. Pesin hambad ära ja läksin magama, mingil hetkel öösel (kella mul ju ei ole enam) maabus ka N. Hommikul uurisin, et pikalt siis läks ja mis toimus ning oi kuidas ma kahetsesin, et ma kaasa ei läinud. Isegi kui võtta arvesse mu suhteliselt olematut bulgaaria keele mõistmist, oleks ma end ilmselt laua alla naernud.

Esmalt väitis N., et ta oli seltskonna kõige noorem liige ning vanuselt järgmine inimene oli temast umbes kaks korda vanem. Nii mõnigi oli end mõõdukaks kännuämblikuks napsutanud ning tallegi kallati hoogsalt ja pidevalt, keeldumine ja mitte joomine näis võimatu. Peategelane ehk Meteroloog olevat mingil hetkel mänginud NSVLi marsse ning lugenud peast ette Puškinit, seejärel toodi kusagilt peidikust välja hulganisti vanu kiivreid, vorme ja relvi ning kõik vanamehed tegid elevil olekus üksteisest vormide ja relvadega pilte. N. on veendunud, et kui puhkeb sõda, suudab Meteroloog mõned päevad oma majas vastupanuliikumisena ellu jääda. Ühtlasi mõtisklesime, kas tal võiks olla oma aias näiteks miine ja kas võib-olla me ei peaks tema aias ilma temata käima, et näiteks tomateid korjata.

Ärge saage valesti aru, see seltskond ei ole mingi salajane kommunistide grupp, kes meil külas koos käib ja valitsust kukutada tahab (tõsi, praegune valitsus on põhimõtteliselt kommunistid, seega nende kukutamise vastu poleks kellelgi midagi). Täiesti tavalised vanad, aga poisid jäävad ju poisteks ka siis kui vanust juba üle 60.

N. suutis lahkuda kell 2 öösel, pidu ilmselt jätkus ilma temata ning kui me pool kümme Plovdivi poole vurasime, et N. parim sõber (kutsugem teda Arheoloogiks) peale korjata ja matkama minna, oli naabermaja kahtlaselt vaikne.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s